Eesti uudised

VAATA KELLA: kuidas rahvas vanasti õiget aega teadis  

Tõnis Erilaid, 12. oktoober 2019 00:01
ÜLIKOOLILINNA UHKUS: Tartu raekoja kella valgustatud sihverplaat paistab mitmele poole.Foto: Aldo Luud
Kui loeme Jaan Krossi raamatust „Kolme katku vahel“, kuidas õpetaja Bartholomeus Frolink 1546. aasta paiku punkt kell kuus hommikul oma korterist välja astub, et kooli minna, kus õpilased juba ootavad, ei küsi me endalt mitte, kuidas ta (ja koolipoisid) täpset aega teavad. Tänapäeval tunduks see küsimus suisa kohatu. Kõigil ju kell käe peal või vähemalt telefon taskus ja igas trammis-bussis näeb aega sellel puldil, mille ees sõidukaardiga sähvitakse.

Frolinkil polnud aga ei telefoni ega käekella, isegi tasku-uur oli aastasadu tagasi haruldane. Nii haruldane veel hiljemgi, et 1937. aasta suvel kirjutas Postimees Tartust: „Raekoja kellal tornis puuduvad juba mõnda päeva osutid, kuna käimas on kella mehhanismi suurpuhastus. Kella puhastamine kestab veel mõni päev. Et kodanikud ei jääks ilma õigest kellaajast, selleks on linnaapteegi aknal raekojas välja pandud täpne kell.“

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

11.09.2019
Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas riigikogu arutas Toompea katedraali lammutamist
10.09.2019
Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas sinimustvalge saapaviksi karpe ehtis
09.09.2019
Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti neiu verest sai reliikvia
08.09.2019
Naised püüdsid viis korda järjest oma armukest tappa