„Inimesed põgenevad, kes kuhu saab. Peamiselt minnakse Tel Temiri ja Hasakah'sse, kus siinsel rahval on sugulasi. Siitkandist lahkuvate autokolonnide kohal lehvib õhurünnakutest jääv suits,“ kirjeldab 30aastane Lizzie, kes kuulub rühmitusse Naised Kaitsevad Rojavat. Kurdid on ristinud oma autonoomseks saanud territooriumi teispool Eufrati jõge Süürias Rojavaks. Lizzie sõnul kantakse kaasas kõike, mida arvatakse eluks vajalikuks – isegi madratseid.

Üleeile rünnati kurde 181 paigas, teatas Türgi. Kurdid omakorda kinnitasid, et vastaste rünnakul polnud vähimatki edu. Nagu alati on sõjateated vastuolulised ja erapooletult kontrollimata. Uskuda ei saa ka kurdide teateid, et nad jätsid valveta endiste ISISe võitlejate vangilaagrid, sest vähestel tõepärastel kinnitustel on osa valvemeeskonnast läinud küll rindele, kuid osa jätkab valvurikohustusi, kuigi kurdid on kinnitanud, et Türgi lennuvägi pommitas ka üht vangilaagrit. Ajakirjanduse andmeil on vangilaagrites kuni 12 000 ISISe võitlejat, enamasti Süüriast ja Iraagist. Vaid umbes kuuendik neist on teiste riikide kodanikud. Euroopa riigid on seni keeldunud oma kodanikke tagasi võtmast ja USA president Donald Trump ütles, et edasi hoolitsegu laagrite eest juba Türgi, Ühendriigid ei kavatse nende ülalpidamisele enam raha raisata. Tema sõnul on ka olulisemad ISISe liikmed juba laagritest ära viidud ja pole ohtu, et nad võiksid vabaneda.

Erdogan ähvardab saata pagulased Euroopasse 

Eile kogunes kinniste uste taga toimuvat arutama ÜRO julgeolekunõukogu ja karme etteheiteid on teinud Euroopa Liit. Ainsana on seni näinud turvaala loomisel mõtet NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Eile vastas president Erdogan Euroopa Liidu etteheidetele teatega, et kui Türgit okupandiks peetakse ega mõisteta tema eesmärki piirialadel rahu kehtestada, siis avab ta uuesti piirid ja laseb pagulastel vabalt Euroopasse liikuda.

Ühendriikide välisminister Mike Pompeo lükkas eile ümber väited, nagu oleks USA näidanud Türgile kurdide ründamiseks rohelist tuld, kuid kaitses otsust viia oma üksused kaugemale.

Ühendriikide kongress asub oktoobri keskel pärast sügisvaheajalt tulekut arutama ettepanekut kehtestada sanktsioone Türgi vastu. Muu hulgas tuleks külmutada president Erdogani ja tema lähemate kaasvõitlejate vara Ühendriikides, piirata Türgi juhtkonna võimalusi saada USA viisat, lõpetada igasugune sõjaline abi Türgile ja karistada sanktsioonidega ka neid, kes peaksid selle riigi armeele osutama rahalist või tehnoloogilist abi. Sanktsioonid puudutaksid ka Türgi energiasektorit ja teisi majandusharusid.

President Trump on koguni ähvardanud täielikult purustada Türgi majanduse, kuid lisas telekanalile ABC News, et loodab türklaste humaansusele alanud lahinguis.