Maailm

TÜRGI PEALETUNG: lahingud Süüria põhjapiiril jätkuvad, kurdid vastupanuta ei alistu (49)

Toimetas Aare Kartau, 10. oktoober 2019, 15:49
Türgi alustas pealetungi Põhja-Süürias asuvatele kurdi aladele.Foto: Zuma Press/Scanpix
Türgi väed tungisid õhurünnakute ja suurtükiväe turmtule saatel Kirde-Süüriasse, kus asuvad varem USA poolt toetatud kurdide baasid. Trump pühkis konfliktist käed puhtaks ning tõi oma väed kriisitsoonist välja. Kesksel piirialal toimuvad ka teisel päeval teravad lahingud.

Türgi alustas eile rünnakut Kurdistani territooriumile. Türgi president Recep Tayyip Erdogani sõnul oli rünnaku eesmärk ennetada piiril „terrorikoridori tekkimist“. Türklased plaanivad luua ohutu tsooni, mis on kurdi võitlejatest puhastatud ning kuhu saaks majutada Süüria pagulasi. Puhvertsoon peaks prognoositult ulatuma piirist 32 km Süüria poole. Kurdistani Punase Poolkuu viimase info kohaselt on piirialadel hukkunud vähemalt seitse tsiviilelanikku, neist kaks olid lapsed. Paarkümmend inimest on raskelt vigastatud. Kodudest on lahkunud üle kümne tuhande inimese.

Samal teemal

Türgi kaitsejõud postitasid öösel oma ametlikule Twitteri lehele teate, et nad on operatsiooni Rahukevad käigus rünnanud 181 „terroristlikku“ sihtmärki. Rünnakud algasid Tal-Abyadis, mis on kurdide oluliseima sõjalise grupi YPG kontrolli all. YPG on üks osa kurdide juhitud Süüria Demokraatlikest Vägedest (SDF), mis on viimastel aastatel koostöös USAga Põhja-Süürias edukalt ISISe väljajuurimise nimel tegutsenud. Väidetavalt toimusid Tal Abyadis tugevad lahingud, ent viimastel andmetel on osapoolte vahel patiseis.

Neljapäeva pärastlõunase seisuga toimusid Süüria põhjapoolse piiri ääres rasked lahingud. Kurdi allikate teatel ründavad türklaste maismaaväed kesksetel aladel asuvaid Ras al-Aini ja Tal-Abyadi. Esimest linna on tabanud ka mitmed õhurünnakud ning pealtnägijate sõnul tiirlevad õhus sõjaväelennukid. Teadaolevalt on Tal-Abyadist idas Türgi väed mitmeid külasid vallutanud. Väidetavalt osalevad võitluses ka Süüria mässulised, kes saavad tuge Türgilt.

Millist vastupanu suudavad kurdid pakkuda?

Kriitikud kardavad, et rünnakuoperatsioon võib viia kohaliku kurdi populatsiooni etnilise puhastamiseni ning Islamiriigi (ISIS) taassünnini. Ka praegu valvavad nad tuhandeid vangistatud ISISe võitlejaid – pole aga kindel, kas nad seda edasi teevad, kui rünnakud jätkuvad. Kurdide väed tõotasid, et ei alistu vastupanuta. SDF juhid teatasid, et Türgi on pealetungiga alustanud veresauna: „Rünnakuga valatakse tuhandete süütute tsiviilisikute verd, sest meie piirialad on ülerahvastatud“.

SDF relvajõud ulatuvad praegusel hetkel umbes 40 000 võitlejani. Neile võib lisada veel paarkümmend tuhat Kurdi turvateenistuse sõdurit. USA relvajõud kirjeldavad nendega koos ISISe vastu sõdinud kurde „visade sõduritena, kellel on elementaarne sõjaline väljaõpe jalaväelasena teenimiseks“. 

Siiski puudub kurdidel piisavalt raskerelvastust, et edukalt tankide või õhusõidukite vastu võidelda. Siiski mõni üksus on varustatud takitõrjerakettidega. ISISe vastu võideldes said kurdid loota koalitsioonivägede toele, ent Süüria piiri ääres on nad õhu- ja suurtükiväele haavatavad.

USA ei andnud Türgi rünnakule rohelist tuld

Ameerika Ühendriikide välisminister Mike Pompeo kaitses president Donald Trumpi vastuolulist otsust tuua USA väed piirialalt välja, kirjutab BBC. Pompeo kinnitas tele-eetris, et Trumpi üllatuslik käik oma väed piirkonnast ära tuua on õige samm, kuna Türgi julgeolekumure on õigustatud ning lõunast ähvardab neid terroristlik oht. Siiski polnud ta nõus väitega, et USA lubas Türgil rünnakut alustada. „Ameerika Ühendriigid ei andnud Türgile rohelist tuld,“ teatas Pompeo.

Euroopa Liit on Türgi rünnaku suhtes kriitiline

Euroopa Liit teatas, et on ebatõenäoline, et niinimetatud „ohutu tsoon“ rahuldab rahvusvahelisi kriteeriumeid pagulaste hoiustamiseks. Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Poola ja Suurbritannia nõudsid kohtumist ÜRO julgeolekunõukoguga, et arutada Türgi aktsiooni. Julgeolekunõukogu saab kokku neljapäeval, ent olenemata, mida seal otsustatakse, Türgi plaanidele see suure tõenäosusega mõju ei avalda. Ka Araabia Liiga on kohtumise kinnitanud – see peaks toimuma laupäeval Kairos.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg väitis sarnaselt Pompeole, et Türgil on julgeolekuriskid, pidades siiski tähtsaks, et riik käituks „tagasihoitult“ – iga tegu peab olema asjakohane ning läbimõeldud.

Trumpi tagasitõmbumine on kingituseks Putinile ja Assadile

Enne kui kurdid USAga ISISe vastu koalitsiooni astusid, polnud nende suhted Damaskusega keerulised, kirjutab CNN. Kuna Trump on kaua mõista andnud, et soovib piirkonnast lahkuda, olid kurdid tõenäoliselt taas valmis kohe Süüria võimude poole pöörduma. Süüria režiim on juba ammu soovinud taastada oma võimu riigi kirdeosas asuvas ISISe kantsis Deir Ezzoris, mida hoiavad enda käes kurdid. USA info kohaselt liiguvad piirkonnas ka Vene sõdurid. Kuna USA lahkub, annab see nii süürlastele ja venelastele võimaluse Deir Ezzor poliitilise tehingu või sõjalise üleolekuga hõivata.

Pole põhjust kahelda, et ka Vladimir Putin soovib Vene mõjuvõimu üle Lähis-Ida laotada. Ka tema soovib Süüria kodusõja lõppu näha  – Vene riigipea võib üritada luua uusi kokkuleppeid nii Erdogani, Süüria režiimi kui ka kurdidega. 

Türgi president Recep Tayyip Erdogan.Foto: EPA/Scanpix

Erdogani nõunik: Trump teab, kui kaalukas see operatsioon on

Türgi presidendi vanemnõunik Gülnur Aybet teatas meediale, et USA president on rünnaku ulatusega kursis. „President Trump ja president Erdogan jõudsid kindlale arusaamale, millega on operatsiooni puhul tegu,“ selgitas Aybet. Naise sõnul on Türgi täiesti pädev ISISe võitlejatega kaasneva probleemiga ameeriklaste abita tegelema ning riigi peamine eesmärk on tagada turvaline ning stabiilne piiritsoon.

„Meil on piisavalt jõudu, et turvata piirkondi, kus vanglad asuvad – seda me ka teeme. Kuigi meile meeldiks, kui vangilaagrite haldamine oleks rahvusvaheliselt kooskõlastatud töö. Me pole kunagi öelnud, et võtame vastutuse vaid enda kanda. Rahvusvahelised institutsioonid peaksid rohkem panustama, sest see on meie kõigu ühine mure,“ sõnas Erdogani nõunik teleintervjuus CNNile.

Humanitaartöötajad lahkuvad massiliselt kriisitsoonist

Neljapäeva hommikul oli piiritöötajatel palju tööd, kuna mitmed organisatsioonid olid oma humanitaarabitöötajatele evakueerimiskäsu andnud. Kümned humanitaartöötajad on üle piiri Kirde-Süüriast Türki põgenenud. Teadaannetes rõhutatakse, et Türgi rünnaku tõttu on sadu tuhandeid piirialadel elavaid inimesi otseses ohus. Ka SDF hoiatas „eelseisva humanitaarkatastroofi“ eest.

Kolmapäeval lahvatanud konflikt muudab niigi ränka Süüria humanitaarkriisi veelgi keerulisemaks. Juba enne rünnakut oli miljoneid inimesi nii sees- kui ka väljaspool riigipiiri ümberasustatud. Türgi pealetung annab sellele uue mõõtme.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker toonitas, et Euroopa Liit on andnud Türgile 6 miljardit eurot, et viimane aitaks toetada riigis elavat 3.6 miljonit Süüria sõjapõgenikku. Ta lisas, et Euroopa ei aita kaasa puhvertsooni loomisele. „Ma kutsun üles Türgit ja teisi asjaosalisi end vaos hoidma ning operatsiooni juba praegusel hetkel lõpetama,“ sõnas Juncker, lisades, et Türgil ei maksa turvatsooni puhul loota Euroopa Liidu rahalisele toele. 

49 KOMMENTAARI

r
raudmees 11. oktoober 2019, 19:12
Paistab et vanaisal oli ikka õigus kui arvas et ameeriklasi usaldada ei või sest nemad on valged juudid Kurdide kaitseta jätmine on suur häbiplekk Üks NATO liige ründab naaberriiki ja kõik on vait nagu sukad Reinsalu midagi pomises habemesse
n
nüüd sekkuvad 11. oktoober 2019, 10:02
venelased ja võtavad mis võtta annab
Loe kõiki (49)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee