nii tüüpiline sellele eesti vabariigi juhtkonnale, kes selle "mäletsusmärgi" lasi püstitada - ikka küüned saamahimus enda poole, teibajaak kui "tuntud teadlane" ei tee vahet paksemal valatud klaasil ja mustlaste poolt kahe aknaklaasi vahele liimi valamise vahel, kas eestlane peab ikka kõik euroopa kunstijubedused enda nahal järgi proovima....
See sammas on neetud, sest püsti pandi enamuse inimeste tahte vastaselt. Seega tuleks anda ta kaasa J. A-le, et mingu ise ja võtku oma sammas Tartusse kaasa. Ehk seal seisab paremini. Aitab Tallinna rahakoti tuulutamisest.
Läila värk see aknaklaasist soperdis - tuleks 1.lammutada,2,uus konkurss
ja 3.püstitada tõesti soliidne ja vastupidav Vabadussammas - nii lihtne see ongi.
on Võidusambaga selle esimestest päevadest juba alanud ning ühtjärgi kuni tänaseni kestnud probleemide kuhi ainult kasvanud. See kogu rahvale sümboolse tähendusega sammas peaks saama kokkuvõtliku ja tegusa renoveerimise, arvan, ning jääma peale seda Tallinna kui asukoha linna kõrgeima staatusega kultuuriühingu, seltsi, ka ministeeriumi alalise hoolduse alla.
Isamaalaste äpardunud tootem, mis üritada püsti panna ristipenide tuleku 800. aastapäevaks. Ei tuldud toime käpardliku korralduse tõttu. Rist ja viletsus on siinmail ikka käsikäes käinud, nii ka seekord. 5000 euri hoolduseks 200 000 erakorralist remonti! Annetame samba sambajaagu pensionifondi!
Konkurss parimatele, umrohukinnisvarale lõpparve./ 10. oktoober 2019, 11:37
Milleks riigi kinnisvarale tühja maksta, kui nad ei tee ega oska teha mitte midagi. Tuleb korraldada konkurss avalikult kõigile, ka üksiküritajatele ja vaadata need plaanid üle, parim võidab ja hoiab korras, selle eest makstakse, aga ei maksta riigi kinnisvara tühja auku.
jah, see tuleb ümber vaadata - sest see plats sellest koledusest tuleb lihtsalt puhastada! Utiliseerimistasud kasseerida sisse aga neilt, kes selle viletsa kasiinoreklaami vägisi peale surusid. Hea veel, et ei tehtud esialgse idee järgset veeseina sinna taustale.
see ebaõnnstunud klaaskonstruktsioon tuleks üldse lammutada ja midagi väärikamat ja jäävamat asemele rajada. Selle pideva hoolduse ja remontide peale kulutatud rahaga oleks võinud juba kas marmor- või pronkssambagi püstitada. Mis püsiks sajandeid.
praeguse seisuga pole sinna midagi vaja! Kaitseväe kalmistule taastati viisakas ja väärikas E.J.Kuusiku Vabadussõja memoriaal, sinna saab pärgi viia, lisaks on ka väärikas kommunismiohvrite monument - sinna kesklinna platsile pole enam midagi vaja! Lisalugemist (eritähelepanu artikli viimasele lõigule!): https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/edgar-johan-kuusiku-vabaduss-ja-monumendid/
Selle "äriprojekti" eesmärk tundus olevat tähistada põlisrahva (vaimse ja füüsilise) koloniseerimise 800. aastapäeva. Arvestades, kes juhtis komisoni ja miks nimelt selline projekt valiti.
to: to Eks..../ täna, 11:10/ 10. oktoober 2019, 11:23
kusjuures neid konkursse oli juba korduvalt korraldatud, ka okupatsioonijärgselt. Käisin ise ühe sellise konkursi järel laekunud tööde näitusel Soolalaos, oli seal oluliselt huvitavamaid ideid ja toona võisid osaleda kõik, kes midagigi suudavad paberile joonistada. Valiti ka siis parim projekt välja, mitte küll esimese preemia väärilist, minuarust alustati isegi selle teostamise ettevalmistusi. Ja sõjaeelsetest konkurssidest, mida toona võiduväärilisteks ei peetud, oli oluliselt andekamaid kavandeid sellest, mis nüüd püsti pandi. Lugege varem siia viidatud Sirbi artiklit ja sealt lõputsitaati!
viidatud tsitaat Sirbist/ 10. oktoober 2019, 14:41
"1932. aastal osati teha vahet kunstiteose ning algajate katsetuste vahel. Arhitekt Johan Ostrati sõnad tehnikumi diplomandi Karl Lüüsi kavandi kohta kõlavad üliaktuaalselt: „Ja kui siis monumendil ka kunstiline väärtus puudub ning tema käesoleva juhu kohast arhitektoonilist ideed ei väljenda, mis näiteks kas vägevust ehk monumentaalsust kujutada võiks, siis oleme küll monumendi püstitanud, kuid mitte sedavõrd Vabadussõja mälestuseks, kui eneste vaimlisele pankrotile ja ebakultuursusele.”"