Maailm

Türgi alustas Põhja-Süürias pealetungi kurdide vastu (65)

Toimetas Greete Kõrvits, 9. oktoober 2019, 16:34
Türgi väed kogunesid Süüria piirile juba ööl vastu kolmapäeva.Foto: AFP/Scanpix
Türgi president Recep Tayyip Erdogan teatas, et sõjaväelased alustasid kolmapäeva pärastlõunal pealetungi Põhja-Süürias. Rahukevade nime kandev operatsioon võib viia konfliktini kurdide juhitud vägedega.

Ankara väidab, et eesmärgiks on luua tsoon, mis on kurdi vägedest vaba ning kuhu saaks majutada osa tervelt 3,6 miljonist Türki pagenud Süüria pagulasest. Türgi tegevusele eelnes USA vägede, kurdide võitluskaaslaste tagasitõmbumine Süüria aladelt. Erdogani sõnul on vaja piirkond terroristidest vabastada ning eesmärk on ISISega võitlemine. Vägesid koguneb Türgi-Süüria piiril järjest juurde. Sellel alal olevatel kurdi võitlejatel on kaks võimalust: lahkuda või oodata Türgi sõdurite tulekut, säutsus Erdogani pressiesindaja Twitteris.

Samal teemal

Ehkki USA president Donald Trump ähvardas 7. oktoobril Twitteris Erdogani, et „hävitan totaalselt ja teen Türgi majanduse maatasa“, võttis ta hiljem tunduvalt leebema tooni, meenutades, et Türgi on NATO liitlane ja hea kaubanduspartner. Trump rõhutas samas ka, et tema kurde kaitseta ei jäta. BBC vahendab, et kurdid peavad Ameerika sõdurite väljaviimist Süüriast kurdide suhtes reeturlikuks ning isegi mõned presidendi enda mõttekaaslased USA vabariiklaste parteist ei kiitnud seda heaks.

Kurdide juhitud Süüria Demokraatlikud Väed (lüh. SDF) väidavad juba, et türklased pommitavad tsiviilelanikke täis alasid. SDFi pressiisiku Mustafa Bali sõnul kardab kohalik rahvas paaniliselt. SDF palub USAl ja teistel nende liitlastel kehtestada lennukeeld. Kurdide üksused lubavad vastu panna viimse meheni ja kutsusid üldmobilisatsiooni käigus rindele ka seni ISISe vangistatud võitlejaid valvavad mehed. Teistes riikides elavaid kurde kutsuvad rahvuskaaslased üles Türgi pealetungi vastu meelt avaldama.

Reuters vahendab, et Ras al-Aini ning Tal Abyadi linnades kärgatas kolmapäeval tõepoolest mitu suurt plahvatust.

Kurdid valvavad ka läänest tulnud ISISe sõjardeid, keda päritolumaad tagasi võtta ei taha

Timesi andmeil on kurdide juhitud vangilaagritesse paigutatud vähemalt 12 000 ISISe terroristi, lisaks veel kolmes suuremas naistelaagris üle 100 000 radikaliseerunud naise. Kaks suurt vangilaagrit, Roj ja Ain Issa asuvadki aladel, mida Ankara nüüd sihib. Trump hoiatas Türgit, et kui nood ala vallutavad, peavad nad vanglate haldamise ise üle võtma ja selle eest vastutama, et tuhanded terroristid põgenema ei pääseks.

Enamik vangistatud ISISlasi on süürlased või iraaklased, kuid mõned vangid on pärit mujalt. King's College'i raporti kohaselt liitus Lääne-Euroopast ISISega kokku ligi 6000 inimest. (Tuleb siiski arvestada, et märkimisväärne hulk neist pole praegusel hetkel ei vabad ega vangid, vaid surnud.) SDFi kõneisikud kirjeldavad vange kui tiksuvat pommi, ning eelistaksid rahvusvahelist sõjatribunali. Kuid USA ja teiste Lääne liitlaste silmis on targem, kui iga riik tegeleb oma terroristidega ise. 

Samas pole teised riigid terroristide või nende järglaste tagasivõtmisest just kuigi huvitatud. Mõned keelduvad otsesõnu, mõned venitavad otsustamisega., põhjustades selle, et kurdid on läänemaailma tegutsemisvõimetuse peale pahased.

Kolumnist David French väljendab teiste seas muret ka selle pärast, et moraalses mõttes näib USA otsus kurdide hülgamisena, mis viib selleni, et tulevikus ei usalda teised potentsiaalsed liitlased Ameerikat enam. Samuti võib juhtuda, et nõrgenenud kurdide väed ei suuda ISISe vanglaid hallata ja tuhanded terroristid jalutavad peagi jälle vabana ringi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee