Eesti uudised

190 AASTAT: tartlane vallutas esimesena püha piiblimäe (3)

Viljar Voog, 9. oktoober 2019, 12:20
KAOTATUD: Armeenlased peavad Ararati enda pühaks mäeks, kuid juba peaaegu 100 aastat on see asunud Türgi territooriumil.Foto: KAREN MINASJAN / AFP / SCANPIX
Pärast laevnik Noad jõudis järgmise inimesena Ararati mäe tippu Dorpati ehk Tartu Ülikooli professor Friedrich Parrot. Arvestades Piibli ja reaalsuse kaheldavat suhet, oli baltisakslane täpselt 190 aastat tagasi seega ilmselt esimene inimhing, kes Ararati vallutas.

„Ületasime peatumatult veel paar küngast, kus puhus mägituul, siis astusin välja mingi lumekühmu tagant — ja mu rõõmust tulvil pilgu ees ilutses täiesti äratuntavalt Ararati kõrgeim, koonusjas tipp. Nüüd tuli veel kord jõud kokku võtta, sest pidime uusi astmeid raiuma ja viimasest jääväljast üle saama. Varsti seisimegi Ararati tipul. Kell näitas veerand tundi üle kolme ja päevaks oli 27. september 1829!“ nõnda kirjutas Parrot oma reisikirjas (tõlge: Heino Pedusaar). Kuupäev sai kirja Venemaal kasutusel olnud vana kalendri järgi – Juliuse daatum Gregoriuse kalendrisse üle tõsta ja just 9. oktoobril möödub Ararati vallutamisest 190 aastat!

Salapärane kadumine

Ararati tähendus peitub kristlastele legendaarse laevniku loos – Vanas-Testamendis on kirjas, et Noa laev maabus pärast suurt veeuputust „Ararati mägedesse“. Kuigi tegu võib olla eksliku tõlkega – konkreetse tipu asemel mõeldakse osade haritlaste hinnangul Armeenia piirkonda üldisemalt – kutsutakse just Ararati piiblimäeks. 1828. aasta Vene-Pärsia rahulepinguga läks see tsaaririigi koosseisu, milles füüsika ja meditsiiniteaduste professor Parrot nägi võimalust tipu vallutamiseks. Vana legendi kohaselt pidi Noa laev teda seal ees ootama.

„Ma ei usu seda paksu ja väga populaarset raamatut, Piiblit, ning mina ei näinud mingit laeva. Ja Parrot oli ka rohkem teadusemees. Vaevalt et ta sinna laeva läks otsima. Ta uuris pigem inimese kõrgusetaju.“ räägib baltisakslasest Eesti üks tunnustatumaid mägironijaid Jaan Künnap, kes isegi 10 aastat tagasi Ararati tippu ronis.

Ajalooannaalidesse on läinud kirja baltisakslase Parrot retke füüsiliselt keeruline pool – tipp vallutati alles kolmandal katsel. Kultuurilisest probleemidest räägitakse vähem. Künnap pajatab: „Seal oli palju pahandust. Ararat oli ju püha mägi.“ Näiteks Parrot kaaslane kuulsal tipuvallutusel, Armeenia kirjanik Hatšhatur Abovjan kadus 20 aastat ja kaks täiendavat mäelkäiku hiljem oma kodukandis kui tina tuhka. Tema saatus on tänaseni teadmata, kuid üks spekulatsioon on see, et kultuurimees löödi maha, sest julges püha Ararati rüvetada.

Kerge tipp vallutada

Mägi on armeenlastele hell teema tänaseni, sest kuigi see on riigi pealinnast Jerevanist vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel, jookseb vahepealt läbi Türgi piir. Armeenlased jäeti pärast esimest maailmasõda oma pühast mäest ilma . „Armeenia koolides räägitakse siiamaani, et nende kõrgeim ja ilusaim mägi on Ararat,“ nendib Künnap. „Ka türklastele, eriti kurdidele, on see siiani valus teema.“

Pingeid piirkonnas tundis Künnap isegi: „Türgi giid ütles, et mina ei julge teid sinna juhatada, kui te ei võta kurde kampa. Pidimegi võtma kolm-neli hobustega kurdi endale kandjateks, siis oli rahu majas.“

Tänapäeval pole 5137 meetrit merepinna kohal kõrguv Ararate enam muidugi ligilähedaseltki nõnda võimas katsumus, kui 190 aastat tagasi Parrot jaoks. Kogenud Künnap võttis oma kogemuse kokku: „Alpinistile on tipp nõrgakene, füüsiliselt keskmine. Ilusa ilmaga lähed, paned „kassid“ igaks juhuks jalga, aga pole isegi köit vaja. Lihtsalt jalutamine.“

3 KOMMENTAARI

11. oktoober 2019, 23:33
Esimene Moosese raamat Noa ja veeuputus 8: 1 Siis Jumal mõtles Noale ja kõigile metsloomadele ja kõigile kariloomadele, kes temaga laevas olid; ja ...
(loe edasi)
a
aldur 10. oktoober 2019, 00:25
haidega ujumine ja snorgeldamine polnud nii ponev valjakutse
Loe kõiki (3)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee