Maailm

Lepinguta Brexit muutus veel tõenäolisemaks (5)

Toimetas Greete Kõrvits, Tõnis Erilaid, 8. oktoober 2019, 21:49
Boris Johnsoni ja Angela Merkeli kõne oli otsekohene, ent Brexiti osas lahendusi ei toonud.Foto: PA Pictures/Scanpix
Teisipäeval pidasid Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Suurbritannia peaminister Boris Johnson telefonivestluse, püüdes leida lahendusi Brexitiga kaasnevatele muredele ning arutasid Johnsoni ettepanekuid temale meeltmööda Brexiti diiliks.

Johnsoni kantseleist ajakirjanikele lekitatud andmeil sõnas Merkel, et kui inglased Põhja-Iirimaa püsimisega Euroopa tolliliidus ei nõustu, lahkumislepingut ei tule. Kantselei anonüümsete töötajate sõnul ei ole kuidagi kujuteldav, et Johnsoni ettepanekutel põhinev Brexiti lepe võimalikuks saab. Seega on järjest tõenäolisem leppeta Brexit. 

Samal teemal

Briti valuuta väärtus kukkus pärast seda teadet taas.

Mõned euroliidu ametnikud on aga skeptilised, et Merkel päriselt nii resoluutne oli, vahendab BBC. Euroopa Nõukogu eesistuja Donald Tusk hoiatas Johnsonit, et too mängib ohtlikku mängu, milles üritab pelgalt tekkivale olukorrale süüdlast leida. „Lepet te ei soovi, ajapikendust te ei soovi, tühistada te ei soovi, kuhu siis edasi?“ küsis Tusk Twitteris Johnsonilt otse.

Miks on Põhja-Iirimaa ja Iirimaa küsimus üldse nii oluline? Iiri Vabariik asub Euroopa Liidus, Põhja-Iirimaa on aga osa Ühendkuningriigist. Suure Reede rahuleping sätestab, et kahe Iirimaa vahel ei tohi olla füüsilist piiri, tolliputkade ja muu säärasega. Ent olukord, kus euroliidust välja jääval riigil polegi liidu piiri ääres passikontrolli ega piiripunkti, on pretsedenditu. Paljud Brexiti pooldajad osutavad ka sellele, et euroliidust väljumise järel ei saa olla nii, et üht otsa pidi jääb Ühendkuningriik avatud piiri ja tolliliidu kaudu ELiga justkui otsapidi seotuks. Mõned brexitlased muretsevad, et see võib kogu Ühendkuningriigi koospüsimisele ohtlik olla.

Füüsiline piir kahe Iirimaa vahel võib aga ohustada stabiilsust Põhja-Iirimaal. Ei ole võimatu, et piiripunkte ja passikontrolle võivad ettekäändena kasutama hakata Ühendkuningriigi-vastased jõud. Mõned britid ja põhjaiirlased pelgavad uut nn Troubles'i perioodi (1968.-1998. aastail möllanud sellenimeline vägivaldne konflikt - toim.).

Kogu kupatuse muudab veelgi keerulisemaks see, et Ühendkuningriigi enda parlamendi vastu võetud seaduse kohaselt on Johnson kohustatud euroliidult lisaaega küsima. Kui 19. oktoobriks pole EL ja Suubritannia sõlminud rahuldavat lahkumislepet, peab peaminister paluma pikendust 2020. aasta 31. jaanuarini. Selle palve EL tõenäoliselt täidaks, ent Johnsonile oleks see arusaadavalt ääretult vastumeelne ja alandav. 19. oktoobril lõpeb ELi suurkohtumine, selleks ajaks loodab Johnson oma nõudmised edukalt läbi suruda ja ELilt temale meelepärasemad lahkumistingimused välja meelitada. Lisaks saatis Johnson kuni 14. oktoobrini oma parlamendi laiali. Kriitikute sõnul just selleks, et parlamendisaadikud ei saaks peaministri plaane segamini ajada.

Kui Euroopa Liit ja Suurbritannia Brexiti osas kokkuleppele ei jõua, lõpeb 31. oktoobrist euroliidu elanike, sh eestlaste, õigus vabalt Suurbritannias töötada ja elada. Hetkel valmistuvad EL ning ka Eesti välisministeerium ennekõike stsenaariumiks, et Ühendkuningriik lahkub EList siiski 31. oktoobril ning leppeta. Mida see eestimaalastele tähendab, loe lähemalt SIIT.

Hea lugeja, kui sul on Brexitiga seoses mõni küsimus, millele tahaksid vastust, siis kirjuta meile aadressil yleskutse@ohtuleht.ee.

5 KOMMENTAARI

l
loogiline 9. oktoober 2019, 14:32
kui britid loovutaksid täielikult oma võimu Brüsselile,siis oleks see sajandeid kestnud vastasseis nende kahe riigi vahel lõppenud sakslaste võiduga!Ega britid lollid ei ole.
v
Vaene Euroopa 9. oktoober 2019, 08:07
tõehetk koputab juba uksele ja Inglismaa sulgeb oma rahakoti euroonudele priiskamiseks.
Loe kõiki (5)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee