Juhtkiri

Juhtkiri | Kas Eesti on mõisnikelt vabanduse palumiseks valmis? (55)

Ohtuleht.ee, 7. oktoober 2019, 18:35
Foto: Aldo Luud
Isamaalase ja Omanike Liidu juhi Priidu Pärna ootamatu ettepanek paluda baltisakslaste käest vabandust nendelt maareformi käigus mõisate ja maa äravõtmise pärast on kui kepitorge herilasepessa. Sest ilma lootuseta maad saada polnuks edukas ka Vabadussõda ja olnuks olemata ka Eesti vabariik. Pärna viitab, et Rosenid, Stackelbergid ja teised on siiani solvunud ja pole siia investeerima tulnud.

Pärna võib rõhuda küll euroopalikele väärtustele, kuid küsimuse võib samas püstitada ka teistpidi – kas mõisnikud on eesti rahvalt 700aastase orjaöö, ihunuhtluse ja karistussalklaste eest mingil moel vabandust palunud? Vastupidi, kunagi meilt vallutatud maad pidi talupoeg mõisniku käest veel teist kordagi ränga raha eest välja ostma. Ja polnud see mõisnik ka mingi Eesti patrioot, isegi kui ta võis olla Eesti kodanik, kui ta Hitleri kutsel ümberasumise käigus Saksa „isamaale“ Poola okupeeritud aladele järgmise noosi ootuses kolis. Toonane avalik arvamus lahkujaid taga ei nutnud, nagu polnud põhjust neile kaasa tunda ka maaseaduse ellurakendamisel.

Kui laulgi ütleb, et Mats alati on tubli mees, „ei kummarda ta saksa ees, ei tõmba küüru selga“, siis kas sajand pärast maaseadust oleme valmis oma sõnu sööma ja paruni ees koogutama? Pigem ajab Pärna omanike esindajana mingit oma asja ja tuleb kahtlustada, et lisaks vabanduse palumisele kerkib baltisakslastele nende mõisate kinni maksmise ja hüvitamise küsimus.

Ehk tuleks väsimatult Venemaale okupatsioonikahjude esitamise asja ajanud isamaalase Urmas Reinsalu tööpõldu avardada ning vaadata Poola riigi eeskujul ka Saksamaa poole, kui juba kahjude kokkuarvamiseks ja nõuete esitamiseks läheb. Tabaks kaks kärbest ühe hoobiga – Teise maailmasõja eest saaks vabandust paluda ja hüvitada Saksa riik, mõisnikud aga alustagu pärisorjuse eest vabanduse palumisest. Õunte pealt vaatame, kas ka meil on millegi eest vabandust paluda.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee