Kommentaar

Toomas Alatalu | Presidendi kleit ja Balti koostöö (7)

Toomas Alatalu, vaatleja, 7. oktoober 2019, 18:35
Riigijuhtide iga-aastane kõnenädal ÜRO Peaassambleel annab hea ülevaate sellest, mis kellelgi parasjagu meelel või kus häda käes. Märkasin juba telepildist, et meie presidendil oli huvitav kleit, kuid ei osanud midagi suuremat arvata kõnet kuulates, sest sõna Antarktika kõlas vaid kaks korda.

Ilmselt märgati seda vastuolu ja muudki presidendi meeskonnas, sest tema koduleheküljel internetis järgneb kõne resümeele ootamatu lisa: „President Kersti Kaljulaid kandis ÜRO Peaassamblee poole pöördudes Antarktikat kujutavat kleiti, et juhtida tähelepanu kliimakriisile ja Antarktika olulisusele.“

Loeme kleiti

Jälgi poliitiku riietumist – õpetus missugune! Kõnealuse info ülespanijad olid selgelt arvestanud, et huvitavalt alanud teksti loetakse ka edasi ning märkuse lõpust saab teada, et „Antarktika avastas 200 aastat tagasi ekspeditsioon, mida juhtis Saaremaalt pärit Balti mereväeohvitser Fabian Gottlieb von Bellingshausen“. 

Kuigi sõnastus pole just korrektne ja ajalooliselt täpne, mõjub ta ikkagi meeldivalt. Ent vaid eestlastele. Sestap vaatasin kohe ka kodulehekülje ingliskeelset varianti, kus on kirjas enam-vähem sama, kuid julge lisaga: „Antarktika avastati 200 aastat tagasi Eestis sündinud Balti laevastikuohvitseri Bellingshauseni juhtitud ekspeditsiooni poolt. President Kaljulaidi juured on samal Saaremaa-nimelisel saarel, kus sündis Bellingshausengi.“

Tervitan ka seda, kunstilise ülepakkumisega kirja pandud sõnumit, lisades muige presidendi juurte mainimise asjus (las edvistab natuke!). Kui aga nüüd kokku panna presidendi peaassamblee kõnepuldist peetud probleemiderohke kõne, mille motoks on enamik pakkunud tõdemust „Me mitte ei räägi riikidest, vaid koos riikidega“ ja koduleheküljel lisatu, siis on raske öelda, mis sellest kõlama jäi. Internetis lisatu põhjal jääb mulje, et taheti kõlama panna ühte, kuuldu ja teksti põhjal jääb mulje, et teist.

Konkreetseks minnes on mind alati ajendanud neid peaassamblee kõnesid lugema soov tabada koostöö taset Balti mere piirkonnas ja nn klassikaliste Balti riikide ehk siis Soome, Eesti, Läti ja Leedu vahel. Klassikast seda, et üks on see, mida väikeriigid ise endast arvavad, teine see, mida arvavad suurriigid. Nii luges kurikuulus Molotovi-Ribbentropi pakt Balti riikideks endiselt kõiki mainitud nelja, ehkki Soome oli teistest lahku löönud 1925. aastal. 

Ka praegune Eesti on Laari, Ilvese ja Rõivase suu kaudu korduvalt alustanud üleminekut Põhjamaadesse (ehkki Põhjamaade nõukogu on selle idee maha hääletanud), ent suurriikide jaoks oleme endiselt üks Baltikum. Sellest johtuvalt tuleks ikkagi püüda ka ühte ja sama juttu rääkida – kolm korda korratu jääb kergemini meelde.

Sedapuhku esindasid Lätit ja Leedut nende uued presidendid. Mõistagi käsitlesid kõik kolm presidenti mitmeid teemasid, ent järgnevalt vaid sellest, mis puudutas Balti koostööd ja välispoliitikat. Ühisteema asjus üllatas president Kaljulaid, kes tuletas hakatuseks meelde Balti apelli ehk 45 vapra inimese poolt okupatsiooni ajal koostatud pöördumist vabaduse ja omariikluse taastamiseks, mille ÜRO-le esitamise 40. aastapäeva Eestis tähistatakse. 

Mõistagi on sel apellil kindel koht Baltikumi ajaloos, ent on ka kaalukamaid ja muule maailmale rohkem tuntud asju. Igal juhul alustas Läti president Egils Levits oma kõnet just meenutades massivõitlust, mis kindlustas Balti riikide iseseisvumise. Ta rääkis pikalt ka Balti teest, mille 30. aastapäeva äsja tähistati. 

Ikka MRP

Balti teest kui rahumeelse massivõitluse tähetunnist kõneles samuti Leedu president Gitanas Nauseda. Mõlemad taunisid ka katseid panna teised riigid leppima „uue normaalsusega“ seisus, kus Venemaa okupeerib endiselt Gruusia ja Ukraina alasid. Nauseda meenutas seejuures ajaloos vasakpoolsete intelligentide tehtud vigu Lenini ja Gorbatšovi poliitika kaitsmisel, mis lõppesid verevalamisega. Me ei saa soodustada ühendust, kus mõned on ajaloo subjektid ja teisi peetakse üksnes objektideks, deklareeris ta. Usaldus riikide vahel tekib vaid siis, kui järgitakse ja asutatakse rahvusvahelist õigust, ja kui Venemaa seda teeb, tervitame seda esimestena, kinnitas Leedu uus president.

Ajaloost ja tänapäevast veel sedagi, et Molotovi-Ribbentropi pakti 80. aastapäeval tegid järjekordse ühisavalduse Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Rumeenia välisministrid. Kena, et jällegi mitte kõik selle salaprotokolli ohvriteks sattunud riikide esindajad. Tõesti huvitav: millal õnnestub ühise mütsi alla saada kas või ajaloolased? Vaidlused ikkagi ju jätkuvad ja äsja tekkis täiesti uus seis: MRP dokumendis olnud nime Bessaraabia alt tuli välja selle teinegi, pakti abil (Rumeenia kõrvale) taasloodud pool – 23. augustil 2019 tähistati üleeuroopalist natsismi ja kommunismi ohvrite päeva esimest korda ka Moldovas. Poolikult – lipud olid pooles mastis valitsuse residentsil, kus toimus peatseremoonia, ja enamikul võimuhoonetel. Ent mitte presidendi residentsil ja parlamendihoonel, mida mõlemat juhivad Moskva-meelse sotsialistliku partei tegelased. Selge see – MRP ajalool pole poliitikast pääsu.

7 KOMMENTAARI

m
mis tähendab "soliidne"kaasajal, 8. oktoober 2019, 14:39
kleit on iseenesest äge, aga pikkus pole nagu kõige õigem. Oleks pidanud lühem olema.
o
olgu kuidas on, aga 8. oktoober 2019, 11:21
president olgu soliidses riietuses, ei kujuta ettegi, kui kõik riigipead hakkaksid temaatilisi riideid kandma.
Loe kõiki (7)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee