Poliitika

Lokulööjad saavad parema kaitse (3)

Toimetas Triinu Laan, 7. oktoober 2019, 14:56
Foto: pixabay.com
Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogus võeti täna vastu lokulööjate ehk vilepuhujate direktiiv, mille eesmärk on tagada, et inimesed, kes on teavitanud neile tööl teatavaks saanud õigusrikkumistest, ei kaotaks tööd ega langeks muus vormis tööandja kättemaksu ohvriks.

„Vilepuhujate kaitsmise teema on ka Eestis viimasel ajal teravat tähelepanu saanud. Ühelt poolt on direktiivi eesmärk tagada vilepuhuja õiguslik kaitse, teisalt hoida ära pahatahtlikke teavitusi, mis mõjutaks kogu süsteemi usaldusväärsust. See kahjustaks põhjendamatult puudutatud isikute mainet,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg.

„Direktiivi alusel kaitse saamiseks peab vilepuhujal olema põhjendatud alus uskuda, et tema edastatav informatsioon on õige. Teadlikult ebaõiget teavet esitanud inimesed kaitset ei saa,“ lisas Aeg. 

Direktiivi ülevõtmisel on vilepuhujal kaitse saamiseks võimalik valida asutusesisese ja -välise teavitamise vahel, kuid esimesena julgustatakse valima sisemist teavituskanalit. Seda välja arvatud juhul, kui sisemine teavitamine ei ole võimalik või seda ei saa inimeselt mõistlikult eeldada.

Keelustada tuleb mistahes survemeetmed tööandja poolt. Ühtlasi tuleb ette näha tõhusad ja proportsionaalsed karistused nii füüsilisele kui juriidilisele isikule, kes takistab või üritab takistada rikkumisest teavitamist, maksab selle eest kätte või avaldab vilepuhujale survet, algatab rikkumisest teavitaja vastu pahatahtlikke menetlusi või ei hoia tema identiteeti konfidentsiaalsena.

"Nii eelmise aasta Danske Banki kui ka hiljutine TTÜ vihjeandmise juhtumid on meile näidanud, et Eesti õigusruum ei reguleeri piisavalt vihjeandmist ega taga teavitajatele vajalikku kaitset," kommenteeris ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Carina Paju.
 
"Direktiivi vastuvõtmine tuleb seega meie jaoks õigel ajal. Kui siiani on vihjeandmisesse suhtutud peaasjalikult kui pealekaebamisse, oleme just viimase aasta jooksul näinud kasvavat poolehoidu väärkäitumisest teavitamisele kui demokraatlikule kaitseliinile, mis aitab tähelepanu juhtida potentsiaalsetele avaliku huvi riivetele."

Euroopa Komisjoni hinnangul on rikkumisest teavitajate tõhus kaitse hetkel tagatud vähem kui pooltes Euroopa Liidu liikmesriikides, sh tuleks muudatusi teha Eesti õiguses. Direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmisel tuleb siseriiklikku õigust täiendada kas vastava eriseaduse väljatöötamise näol või valdkondlike eriseaduste täiendamise kaudu.

Eelnõu hõlmab Euroopa Liidu (EL) õiguse rikkumistest teavitamist järgmistes valdkondades: riigihanked, finantsteenused (sh rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine), tooteohutus, transpordiohutus, keskkonnakaitse, tuumaohutus, toiduainete ja sööda ohutus, loomade tervis ja heaolu, rahvatervis, tarbijakaitse, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning võrgu ja infosüsteemide turvalisus, konkurentsiõiguse rikkumised ja riigiabi, EL finantshuvide kahjustamine, siseturu toimimine seoses äriühingu tulumaksuga seonduvate õigusaktidega.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee