Eesti uudised

VIDEO | MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskuse tegevjuht Pille Tsopp-Pagan: vägivald väärib hukkamõistu

President naistevastasest vägivallast: julgesime lõpuks peeglisse vaadata (214)

Kristiina Tilk, 7. oktoober 2019, 15:39
President Kersti Kaljulaidi hinnangul on eestlaste teadmised naistevastasest vägivallast varasemast paremad.Foto: Stanislav Moshkov
„Mõtlesime Eestis aastaid, et peame riigina jõudma teatud majanduslikule tasemele ja siis laheneb muu iseenesest,“ kõneles president Kersti Kaljulaid esmaspäeval naistevastase vägivalla teemalisel konverentsil.

Tallinnas toimuvale organisatsiooni WAVE (Women Against Violence Europe) konverentsile kogunesid naistevastase vägivalla vastu võitlemise eksperdid tervest Euroopast.

President tõi välja, et tärkava turumajandusega riikides on üsna tavaline, et nõrgemate probleemidest vaadatakse üle või neid lihtsalt ignoreeritakse lootuses, et üldine heaolu kasv lahendab ka need.

„Me kippusime arvama, et kuna me pole rikas Skandinaavia riik, ei saa me neid murekohti lahendada ja seetõttu on parem neist isegi mitte rääkida,“ selgitas Kaljulaid.

Nii oli toonane vägivallavastane võitlus paljuski vastuvoolu ujumine, sest ikka oli siit-sealt kuulda, et Eestil on olulisemaid asju, millega tegeleda.

„Miks ma arvan, et meil on nüüd uus positiivne laine? Sest me vaatame nüüd peeglisse ja tunnistame, et meil on probleem ja selle lahendamiseks tuleb teha erilisi jõupingutusi,“ ütles riigipea.

„Meie ühiskonnas ei ole veel 100 protsendilist veendumust, et peame naiste- ja lastevastase vägivallaga tegelema, aga rahvusvaheliste võrgustike toel jõuame selle teadmiseni ehk kiiremini. Ja nii leitakse rohkem jõudu ronida üle selle müüri, mis õnnelikku ja õnnetut ühiskonda eraldab ja öelda, et vajatakse abi.“

Riigipea rõhutas ka seda, et naistevastase vägivalla tugivõrgustik on aastaid tegutsenud suuresti vabatahtlike toel.

„Ja kuigi erinevatel organisatsioonidel on nüüd suurem valmisolek, on oht, et kui abivajajate hulk suureneb, ei ole neil piisavalt jõudu. Numbrid lähevad suuremaks, selles ei ole mingit kahtlust, sest me lammutame müüri, mis vägivalda varjas.“

Presidendi sõnul oleme teinud Eestis suure hüppe edasi ja meie teadmised naistevastasest vägivallast on paremad, ent sellega koos peaks kasvama meie empaatiavõime. See ei ole aga alati lihtne.

WAVE president ja MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskuse tegevjuht Pille Tsopp-Pagan tõdes, et ehkki ühiskond on muutunud perevägivallast rääkides teadlikumaks, on riiklikul tasandil veel päris palju tööd tarvis ära teha - alustades ohvrit kaitsvast turvasüsteemist, kus viimane ei peaks enam tõestama, et talle on haiget tehtud. 

Perevägivallaga seotud karistused on läbi aegade olnud üsna olematud ning inimesed imestavad, miks ometi? Näiteks tekitas paljudes lehelugejates küsimusi möödunud nädalavahetusel avalikuks tulnud lugu teleseriaalis "Elu keset linna" kaasa löönud Daniel Sepast, kes süsteemselt oma elukaaslase kallal jõhkrutsedes sai karistuseks vaid neli ja pool kuud reaalset vangistust. 

Tsopp-Pagan ütles, et kokkuvõttes sai Sepp siiski väga ränga karistuse. Lisaks trellide taga veedetud ajale ootavad teda ees mitu mõjutusvahendit, mis peaksid hoidma ära edasised kuriteod.

"Ühiskonnana saame muutuda paremaks, kui mõistame hukka igasuguse vägivalla. Me räägime naisohvritest sellepärast, et naised on peamised ohvrid, agaaga me aitame igasugust inimest,  kes meie juurde tuleb," rääkis Tsopp-Pagan, et aastas pöördub tugikeskuse poole ka paar meesterahvast. 

Tsopp-Pagani sõnul peame olema valjuhäälsemad, lõhkuma ära tsükli, et meie lapsed saaksid kasvada tervemas ühiskonnas. "Meie eesmärk on vägivallavaba maailm!"


21. WAVE konverents “25 aastat naiste inimõiguste kaitsmist: teetähised ja visioon tulevikuks” tähistab tööd, mida WAVE võrgustik on viimasel veerandsajandil teinud. 

WAVE tegeleb organisatsioonina paljude teemadega - alates ohvritele varjupaiga ja toetuse pakkumisest kuni reproduktiivõiguste ja võrdudpoliitika eest seismiseni. WAVE ühendab üle 140 liikmesorganisatsiooni 46 riigist. 

Üleriigiline tugitelefon vaimset, füüsilist, majanduslikku ja/või seksuaalset vägivalda kogenud naistele on 1492. 

Samal teemal

4. oktoober 2019, 22:10
Vägivaldse sadisti kümme koostisosa Daniel Sepa näitel
2. oktoober 2019, 15:57
Intervjuu oma naist peksnud Daniel Sepaga: „Kui saaksin süütunde vahetada viieaastase vanglakaristuse vastu, teeksin seda...“
19. juuli 2019, 12:44
Rahvastikuminister Solman: õpetame lastele lugemist ja arvutamist, aga mitte seda, kuidas olla peresuhetes õnnelik
8. november 2017, 10:52
Helen Adamson lähisuhtevägivallast: vägivald suhtes ei ole õigustatud mitte ühelgi kujul ega hulgal

214 KOMMENTAARI

v
v 10. oktoober 2019, 12:04
Nii vnge ajastu. Kapist välja ja kohe peegli ette . Vaba sõna hävitab enese eest kõik takistused. Vaba õhuruum laseb vaba meedia vahendusel trükki kõ...
(loe edasi)
k
Kõik 10. oktoober 2019, 06:21
Mis ta suust välja ajab on nagu vasakujalareede...haridus ei anna veel haritust.
Loe kõiki (214)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee