Kommentaar

Katrin Pauts | Ära mölise, kaabakas! (4)

Katrin Pauts, kirjanik, 4. oktoober 2019, 18:45
Foto: Martin Ahven

Viimasel ajal on mind tabanud üks vihahoog teise otsa, kui näen, kuidas meedia meil ja mujal kurjategijatele pakub just seda, mida nad ootavad – kurikuulsust. Kui tahes õilsaid õigustusi naisepeksja “kahetsuse” eksponeerimisele ka ei leitaks, on ikkagi parem, kui ta poleks püünele üldse pääsenudki. Kui oled kurjategija, võiks ignoreerimine olla su karistuse osa.

Naisepeksja, kes oma tegu “siiralt kahetseb” ja ajakirjaniku ees palvehelmeid sõrmitseb – kujutan ette, kui suurt raevu tekitab see vaatepilt vägivallaohvritega tegelevates ametnikes ja psühholoogides. Neile, kes on niisuguste inimestega kokku puutunud kas oma lähiringkonnas või töö kaudu, on läbi lugematute kogemuste ammu teada, et niinimetatud kahetsus ja puhtsüdamlik ülestunnistus on nartsissismi üks väljundeid. Ajendiks on ikka ainult eneseimetlus, ei midagi muud.

Võimalik, et manipulaatorist vägivallatsejale meeldib seejuures ka mõte, kui hõlpsalt ta kaastundliku publiku taas kord ümber sõrme keeras. Vastik on tõdeda, et ilmselt jäi tema ohver neid sõnu uskuma varem juba palju kordi ning küllap varsti, kui karistus kantud, leiab see inimene üha uusi ohvreid. Lehelood siinkohal ei aita, need ei jõua tõelisele sihtrühmale paraku kohale.

Edasi lugemiseks:

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee