Juhtkiri

Juhtkiri | Teeme pensionireformi heas usus (17)

ohtuleht.ee, 3. oktoober 2019, 18:10
Foto: Julia Vakina
„Mul on vahepeal tunne, et endiselt on palju inimesi, kes võitlevad asja vastu, mis on ammu otsustatud. Jutt on siis teise pensionisamba reformist,“ tõdes rahandusminister Martin Helme Eesti panga korraldatud seminaril vahetult enne seda, kui väliseksperdid asusid ette kandma, mis nende riigis pensionireformiga nihu läks.

Kiirkorras läbiviidav reform, mis puudutab peaaegu kõiki Eesti inimesi, saab õigustatult kriitikat, kuniks paljudele olulistele küsimustele pole pädevaid vastuseid (või vähemalt usaldusväärseid prognoose). Paraku paistab, et paljud vastused selguvad alles siis, kui reform on juba jõustunud.

Oma pensionisääste kohe käsutada tahtva inimese jaoks paistab asi küllalt lihtne: investeerimiskonto kaudu saab ta oma raha ise kasvatada või aastatega kogunenud eurod hoopis välja võtta, tasudes selle pealt tulumaksu. Küllap on paljudel juba valmiski mõeldud, kuhu seda kõige paremini kulutada.

Ainult et korraga vabanev suurem hulk raha võib tagant kihutada hinnatõusu (ehk isegi suuremate ostude plaanid nurjata), ja päris selge pole ka see, mis saab kogumisega jätkajate säästudest siis, kui teisest sambast lahkujaid juhtub olema kriitiline hulk. Milline on kõikide nende inimeste majanduslik seis ajaks, kui tuleb päriselt pensionile jääda, on veelgi raskem ette kujutada. Vabatahtliku säästmise ebapopulaarust ja rahvastiku vananemist arvesse võttes paistab kriitikute mure igatahes õigustatud.

„Vaatame, mis saab“ pole kindlasti mõistlik vaade oma vanaduspõlve kindlustamisele üksikisiku jaoks, veelgi vähem võiks sellist suhtumist lubada endale valitsus. Eeldatavast suurest tulumaksulaekumisest, mille eest saab kulukaid valimislubadusi täide viia, pimestatud valitsus seab lühiajalise kasu nähtavasti kõrgemale jätkusuutliku pensionisüsteemi ehitamisest. Pärast neid tulgu või veeuputus – või siis pensionikriis.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee