Kommentaar

Mart Soidro | Tallinna televisiooni kuulsusetu lõpp (38)

Mart Soidro, literaat, 3. oktoober 2019, 18:07
Mihkel Muti jutukogu „Kerge meel” (1988) lõpus on kriitik Horrimanni kaks nekroloogi. ENSV Kirjanike Liidu ametlikus järelhüüdes toonitati, et „Horrimann oli nõudlik nii enese ja teiste vastu, kuid sellest hoolimata armastas väga inimesi, tundes nende vastu elavat huvi. Nii oli täiesti loomulik, et üheks tema meelisharrastuseks kujunes näpujälgede kogumine.”

ENSV Teatriühing aga nentis et „pärast pikka ponnistamist kadus loomingupotents, mida looduse poolt niigi napilt oli kaasa antud. Üle töötama ajendasid Horrimanni tema loomupärane auahnus ning soov „Sirbi”, „Vikerkaare” ning ajakirja „Russkii Jazõk v Estonskoi Škole” honoraride arvel kiiresti rikastuda.”

Ühesõnaga: tegemist oli vähetähtsa kirja- ja teatrimehega, kes „kolmanda pöialpoisi kõrvalosas korduvalt välja vilistati.”

Sama on ka Tallinna Televisiooniga. Kantar Emori uuringu järgi oli üleriigilises vabalevis tegutsev munitsipaalkanal augustis vaadatavuselt 12. kohal (1,3%). Iseenesest on see ju piisk meres (võrdluseks ETV 12,9, Kanal2 8,0 ja TV3 7,5%), aga kui palju emotsioone ja pisaraid selle kanali sulgemine tekitas! „Kes nuttis, kes hakkas kohe jooma” (Delfi 30.09.2019). Igatahes poolik pudel Vana Tallinnat oli veel järgmiselgi päeval TTV trepiastmel (EPL, 2.10.2019)

Nojaa, ETV+ kanalit vaatas veel vähem inimesi (1,0%), aga selle kadumist oleks vist märganud vaid paadunud spordihuviline suurvõistluste ajal, mil sealt edastatakse spordireportaaže.

Koera saba pole mõistlik mitu korda raiuda

Üleriigilises vabalevis on Tallinna Televisiooni saated alates 10. juunist 2011. Olgem üks kordki ausad ja vaadakem tõele näkku: selle aja jooksul on väga palju maksumaksja raha tuulde loobitud! Savisaare propagandakanal loodi ju vastukaaluks nn õukonnameediale, sest selle kümnendi alguses polnud Keskerakond Toompeal veel parketikõlbulik. Ükskõik, mida Savisaar poleks ka ette võtnud (küttepuude ja kartulite jagamine Vabaduse väljakul, MuPo, LiPo ja ühistranspordi räsitud reisisaatjad), sai ta peavoolumeedia käest tutistada. Vaid tasuta ühistransporti suhtuti leige poolehoiuga ja Tallinna kainestusmaja ehituseks, mis siin ikka salata, andsin isegi mina 100 krooni.

Seetõttu oli Savisaare soov ennast kuuldavaks teha inimlikult mõistetav. Aga kas just sellisel moel? Üleminekuaja valitsusjuhil oli eriline anne end ümbritseda tallalakkujate ja sokipesijatega. Vihmavarjuhoidjatest rääkimata.

Ennast käest lasknud ja ripakile jäänud ajakirjanikud on Savisaare jaoks olnud alati tänuväärne materjal. Siiamaani on meeles üks esimesi „Linnapea tunde”, kus saatejuht tänas alandlikult meeri saatesse tulemise eest ja andiski sõna peategelasele: „Tere, Tallinn! Tere Eestimaa! Siin ma nüüd jälle olen!” Tõsi, erinevalt „saatejuhist”, kes luges oma küsimused paberilt ette, rääkis Savisaar peast ega jõudnud ennast ära kiita. Siis helistas saatesse elukunstnik Neeme Lall, kes tänas tallinlaste nimel omakorda Savisaart. Eriti nõretaval ja nilbel moel.

Või võtame Tallinna Televisiooni otseülekande Keskerakonna 15. kongressilt, mis toimus Tondiraba jäähallis 29. novembril 2015. aastal. See algas kell 11 ja vältas terve päeva kella üheksani välja. Lapsepõlv ja NLKP kongressid tulid meelde, aga dramaatikat jagus õhtutundideni. See oli ju viimane kord, kui Keskerakonna esimeheks valiti Edgar Savisaar, kes häältega 514:468 võitis Kadri Simsoni. Ja ilmselt oli see TTV läbi aegade vaadatum saade, sest ilm sant ja keskerakondlased ülesköetud.

Või TTV seriaal „Savisaare protsess”, mida isegi soliidne Postimees „kodupornoks” nimetas (24.04.2016).

Kui loetellu lisada Savisaare aegu taganuttev „Meedia keskpunkt”, mis levitas lisaks vanainimeste veidrustele ka otsest valet ja väljamõeldisi (vt. Eesti Ekspress 3.10.2019), siis saamegi selle raske taaga, mis Mihhail Kõlvarti õlule oli asetatud. Saba on mõistlik ühe korraga maha raiuda, mitte korraldada pealinlaste hulgas rahvaküsitlust, milline saade võiks jääda, milline mitte. 

Tähelepanelik Tallinna Televisiooni vaataja Toomas Mattson avaldas sotsiaalmeedias arvamust, et TTV-s on vähemalt kaks saadet, mille formaadi võiks mõni erakanalitest ära osta ja paluda jätkata senistel tegijatel. Need on dr Viktor Vassiljevi „Tervisevõti“ ja Heimar Lengi, Urmi Reinde ja Mart Ummelase „Meedia keskpunkt". Doktor säraski juba teisipäeva õhtul ühes kommertskanalis ja ma ei imestaks, kui ravimifirmade toetusel särab ka edaspidi. Aga „Meedia keskpunkt”? Kes tahaks sellises saates ennast reklaamida? Võib-olla ainult Taaskasutuskeskus.

Ülehinnatud Tallinna Televisioon

Palju on räägitud, et tänu Tallinna Televisiooni saatele „Vaba mõtte klubi” (hiljem „Otse kümnesse”) pääses 2015. aasta valimistel riigikokku EKRE. Küllap nad oleksid pääsenud parlamenti ka ilma saateta, arvaku Keskerakonnast EKRE-sse üle hüpanud Peeter Ernits pealegi teisiti. Parema pildi selle kanali mõjujõust annab minu meelest fakt, et aastaid TTV-d boikoteerinud Reformierakond saavutas viimastel valimistel läbi aegade parima tulemuse. Nad ei osalenud üheski saates ega teledebatis, aga hoolimata sellest said viimastel riigikogu valimistel 34 kohta.

Telekanali sulgenud linnapead küll siunatakse, et „venelane tallab eestlaste tunnetel”, aga olen üsna kindel, et likvideerimisotsus hoopistükkis suurendab Kõlvarti valijaskonda eestlaste hulgas. Aga mis me ikka spekuleerime! Juba kahe aasta pärast toimuvad kohalikud valimised, mis võivad kujuneda ka Kõlvarti ja Michali mastaapseks mõõduvõtmiseks ja valida on musta vöö ja valge kampsuni vahel.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee