Nädala alguses kirjutas Eesti Päevaleht, et riigikogu väliskomisjon on omadega jänni jäänud Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee (ENPA) delegatsiooni moodustamisega. Põhjuseks on EKRE esitatud kandidaat Urmas Reitelmann, keda ei taheta koosseisu võtta varasemate solvavate väljaütlemiste tõttu pagulaste ja venelaste kohta.

EKRE fraktsiooni esimees Siim Pohlak on Delfile öelnud, et EKRE kandidaat ENPA delegatsiooni on jätkuvalt Reitelmann ning EKRE seisab tema kandiatuuri taga.

Valitsuse pressikonverentsil viis EKRE esimees Mart Helme Reitelmanni kandidatuuri ümber käiva jutu rohujuuretasandile ehk valijate tahteni. „Kui valijad on andnud poliitikule mandaadi olla riigikogu liige ja kõikidel riigikogu liikmetel on õigus otsustada, fraktsiooni otsuse alusel, missugustesse organisatsioonidesse nad kuuluvad, siis seda ei saa ajakirjanikud küsimärgistada ja panna seda kahtluse alla oma artiklitega,“ selgitas Helme. „See on riigikogu kui valijate tahte kontsetratsiooni suveräänne otsus.“

Valitsuse pressikonverentsil oli küsimus – kuidas olukorda väliskomisjonis lahendada – suunatud peaminister Jüri Ratasele. Peaminister ei nõustunud teemat kommenteerima. „Lähtume siin ikkagi võimude lahususe printsiibist,“ sõnas ta.

Uuesti kõneainet valmistav Reitelmanni sõnakasutus pärineb 2015. aastast, kui ta oli tööl Kaitseliidu avaliku suhete osakonna spetsialistina. Toona kirjutas ta Facebooki: „Kus sa näed põgenikke? Euroopasse valgub saast, põgenikud istuvad peredega Süüria piiri lähedastes põgenikelaagrites koos peredega, et oodata võimalust naasta koju. Meile pürgib tavaline inimrämps, keda tuleb tõrjuda kõikide vahenditega. Eestis parasiteerib juba 300 000 tibla, kes ei ole siia adapteerunud, kuidas oleks Sinu arvates võimalik inimesteks muuta neid miljoneid siiapürgivaid mugavusprussakaid?“

ENPA delegatsioon esindab ja kaitseb Eesti huvisid Euroopa Nõukogus, aidates kaasa Euroopa Nõukogu eesmärkide ja poliitikate elluviimisele ning osaledes parlamentaarse assamblee komiteede töös. Euroopa Nõukogu eesmärgid on muu hulgas kaitsta pluralistlikku demokraatiat ja inimõigusi, teadvustada Euroopa kultuurilist identiteeti ja aidata kaasa selle arengule ja otsida lahendusi Euroopa riikide ees seisvatele probleemidele (vähemusrahvused, ksenofoobia, sallimatus, keskkonnakaitse, bioeetika, aids, narkomaania jne).