Eesti uudised

MUREKOHT: rahvarohketel laatadel ei saa prügi sorteerida (8)

Madleen Vapper, 6. oktoober 2019, 12:00
Hauka laadal on keskkonnasäästlikkus päevakorda tõusnud kahel viimasel aastal, kuid ühekordsetest nõudest ei ole suudetud loobuda. Foto: Kairi Parson
Kontsertide ja teiste suurürituste korraldajad püüavad järjest rohkem rakendada keskkonnasäästlikke lahendusi nagu prügisorteerimise konteinerid ja korduvkasutatavad nõud, kuid laatadele pole see kõik veel jõudnud. Kas ja kuidas on laadakorraldajatel plaanis edaspidi keskkonda säästa?

Suurüritustel saab keskkonda säästa näiteks prügi sorteerides, ühekordseid nõusid vältides, taastuvenergiat kasutades jne. Tartu loodusmaja projektijuhi Eeva Kirsipuu-Vadi sõnul ei saa välja tuua enim keskkonda saastavat üritust, kuid üheks murekohaks on kindlasti laadad.

Samal teemal

ERRi andmetel on Hauka laat Eesti suurim ja vanim järjepidevalt peetud laat, mida külastab umbes 30 000 inimest. Võrdluseks: 2019. aasta laulupeol osales laulupidu.ee andmetel umbes 95 000 inimest. Hauka laada korraldaja Aigar Grihin ütles, et keskkonnasäästlikkus on tõusnud päevakorda kahe viimase aasta jooksul. Hauka laada korraldajad suurendasid näiteks prügikonteinerite arvu ja jätsid ära ilutulestiku.

„Nii kaugele me pole jõudnud, et näiteks kõrred ära keelata,“ ütles Grihin. Tema sõnul oleks seda ka keeruline teha, sest üritus on niivõrd suur. Järgmist laata ette valmistama hakates vaatab aga korraldusmeeskond uuesti üle keskkonnasäästmise võimalused.

Eesti vanima, Lindora laada korraldaja Ivar Traagel rääkis, et seal on kauplejatel keelatud müüa kohvi segamiseks plastikust pulki. Traagel ütles, et laadal kontrollitakse, kas kauplejad peavad reeglitest kinni. Rikkujaid trahvitakse näiteks kohamaksu tõstmisega.

Lindora laadal prügi ei sorteerita. Kuna üritus kestab neli-viis tundi, ei tule Traageli sõnul rahaliselt välja see, et erinevaid prügikonteinereid kohale tuua. Lindora laada keskkonnasõbralikumaks muutmine on tema sõnul korraldajatel juba viimased kaks aastat mõttes olnud ning selle poole ka püüeldakse.

Paunvere laata külastab korraldaja Reelika Kivimurru sõnul igal aastal umbes 25 000 inimest. Kivimurd ütles, et sel aastal oli kõigil kauplejatel võimalus kasutada laadal tavaliste kõrte asemel rookõrsi ning külalised said kohale tulla tasuta ühisbussiga. Kuigi muutused on märgatavad, ei sorteerita siiski prügi ka Paunvere laadal.

Eesti riigis pole olemas seadusi, mis reguleeriksid keskkonnasäästmist avalikel üritustel. Tartu loodusmaja projektijuhi Eeva Kirsipuu-Vadi sõnul saavad suurüritustel keskkonnasäästmist reguleerida küll kohalikud omavalitsused, kuid tema teada ei ole seni neist ükski seda võimalust veel täielikult kasutanud. Ta toob välja vaid Tallinnas 1. oktoobrist kehtima hakkava seaduse, mis keelab avalikel üritustel plastiknõusid kasutada.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee