Nädala algul avaldasid SEI Tallinn ja OÜ Finantsakadeemia “Eesti kiimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi“, mille käigus kaardistati, kuidas saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus - millised peaksid olema selleks tehtud muudatused ning nende mõjud. Analüüsis loetletud tegevuste elluviimisel on Eestil võimalik jõuda kliimaneutraalsuseni 2050. aastaks. Selleks tuleb panustada nii avalikul, era- kui ka kolmandal sektoril. Strateegiliselt tarkade otsuste korral on kõik need investeeringud potentsiaalselt pikaajaliselt tulutoovad.

Valitsus peab oluliseks, et arvestataks liikmesriikide ja piirkondade eripärasid ning kliimaneutraalsuse saavutamist toetaks piisavad üleminekumeetmed. Riikidel peab säilima õigus valida eesmärkide saavutamiseks neile sobivaid viise, sealhulgas teha kliimaneutraalsuse saavutamiseks suveräänseid maksuotsused.

Eesti peab ka oluliseks, et üleminek kliimaneutraalsusele toimuks järk-järgult ning tähelepanu pöörataks võimalike negatiivsete sotsiaalsete mõjude vähendamisele. Suur töö seisab ees, et leida sobivad ja keskkonnasõbralikud tehnoloogiad süsinikuheite vähendamiseks, püüdmiseks ja ümbertöötlemiseks. Samuti alternatiivkütuste kasutuselevõtuks, hoonete energiatõhususe tõstmiseks ja taastuvenergia salvestamiseks.

Eesti inimesed peavad kliimaküsimustega tegelemist tähtsaks. Septembris avaldatud Eurobaromeetri tulemuste kohaselt toetab 85 protsenti Eesti elanikest Euroopa majanduse 2050. aastaks kliimaneutraalseks muutmist.