Maailm

Relv, millega mõrvati Berliinis endine tšetšeeni sõdalane, oli pärit Eestist (14)

Toimetas Greete Kõrvits, 1. oktoober 2019, 19:10
Mõrvakoht Kleiner Tiergarteni pargis.Foto: AFP/Scanpix
23. augustil mõrvas Venemaa kodanik Berliini pargis Gruusia kodaniku, ent tšetšeeni rahvusest meesterahva. Mõrvarelva ostis venelane Varssavist, kuhu see oli aga kunagi müüdud Eestist.

Tunnistajate kirjelduse järgi oli mõrv kui hukkamine. Venelane tappis tšetšeeni Zelimhan Hangošvili kahe kuklalasuga. Mõrvar kandis parukat ning põgenes sündmuskohalt jalgrattaga, mille koos paruka ja püstoliga hiljem Spree jõkke viskas. Seda tegu märkas paar noorukit, kes sellest politseile teada andsid.

Samal teemal

Mõrvarelva, summutiga Glock 26 püstoli, ostis end Vadim Sokoloviks nimetav 49aastane mees Varssavist, kirjutab Spiegel Online. Tegemist pole uue relvaga, algselt müüs keegi selle 1986. aastal Austriast Eestisse. Täpselt teadmata ajahetkel jõudis see Varssavisse, kusjuures Eestis vahetas vahepealne omanik, tõenäoliselt jälgede segamiseks, välja püstoliraua. Väidetavalt andsid Varssavis Sokolovile relva mehe kaasosalised.

Kahtlus, et tšetšeeni mõrv oli Vene võimude tellimusmõrv

Hangošvili mõrvaril oli taskus Vene välispass 49aastase Vadim Sokolovi nimele, milles seisis Prantsuse konsulaadi antud Schengeni viisa Euroopa Liidu mitmekordseks külastamiseks. Viisataotluse koopia sattus tundmatu heasoovija kaudu uuriva ajakirjanduse portaalide The Insider ning Bellingcat ja ajakirja Der Spiegel reporterite kätte, kes alustasid ootamatu tulemuseni viinud uurimist – Sokolov võib olla Vene julgeolekuteenistuste agent.

Sokolov on ilmselt 176 sentimeetri pika ja 86 kilo raske mehe varjunimi. Kui ta 31. juulil Moskvast Prantsusmaale lendas, pidid piirivalvurid kontrollima ta välispassi Venemaal välja antud passide nimekirjast Rospasport. Kui sellenimelist inimest seal pole, siis lennukile ei lasta. Järelikult on võimalik, et 31. juulil oli Sokolov Rospasportis registreeritud, kuid kadus sealt kähku. Selleks võib korralduse anda vaid FSB.

Samas selgitasid ajakirjanikud välja, et Sokolovi kehal on silmatorkavad tätoveeringud, mis luureagentidele ei ole lubatud, sest nende järgi saab inimese kiiresti identifitseerida. The Insider väidab, et ilmselt kasutasid julgeolekuteenistused kriminaalse taustaga „ühekordset“ agenti, mitte enda kaadritöötajat.  

Teadaolevalt vaikis ta esimesel ülekuulamisel, kinnitas, et on süütu ja nõudis kohtumist Vene konsuliga.

Praegu istub Sokolov kinnipidamisasutuses, kus teda on külastanud Vene diplomaadid.

Hangošvili sõdis Venemaa vastu teises Tšetšeenia sõjas ja läks 2001. aastal tšetšeenidega asustatud Pankisi orgu Gruusias, saades seal Gruusia kodaniku passi oma ema neiupõlvenimele. 2008. aastal kogus ta vabatahtlikke sõtta Venemaaga, kuid ise lahingutes ei osalenud. 2012. aastal oli ta vahemeheks Gruusia eriüksuslaste ja tšetšeeni ekstremistide vahel Lopota orus, kui viimased olid seal pantvange võtnud ja nõudsid relvi ning pääsu kas Tšetšeeniasse või Dagestani. Surma sai 12 tšetšeeni, kelle sugulastest mitu süüdistavad Hangošvilit. Seetõttu arvabki osa Berliini tšetšeenidest, et Hangošvili surm polnud mitte Vene tellimusmõrv, vaid et ta tapeti kättemaksuks, veritasuna, mis tšetšeenide kultuuritavade järgi eales ei lõpe.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee