Maailm

ÜKS KUU BREXITINI: kavaldamine ja sõnasõda jätkuvad (10)

Tiina Tamman, London, 29. september 2019, 16:30
ENDISELT VÕITLUSLIK: Suurbritannia peaminister Boris Johnson pühapäeval Manchesteris BBC ajakirjanikule Andrew Marrile intervjuud andmas. Foto: Reuters/Scanpix
Suurbritannia peaminister Boris Johnson ei luba end just tihti küsitleda ja äsjases pühapäevahommikuses telesaates oli ajakirjanik Andrew Marril tegemist, et oma küsimustele vastuseid saada. Johnson tahtis eelkõige rääkida sellest, kui oluline on Brexiti toimumine 31.oktoobril, et elu riigis saaks edasi minna, et Brexit ometigi saaks tehtud.

Boris Johnsoni sõnul on kolm aastat tagasi Euroopa Liidust lahkumise ehk Brexiti poolt hääletanud inimesed nördinud, et asi pole edasi arenenud. Peaminister andis intervjuu Manchesteris, kus 29. septembrist kuni 2. oktoobrini toimub konservatiivide aastakonverents ja kus tutvustatakse tema plaane politsei, hariduse ja tervishoiu vallas. Kavas on näiteks 40 uue haigla ehitamine. 

ENDISELT VÕITLUSLIK: Suurbritannia peaminister Boris Johnson pühapäeval Manchesteris BBC ajakirjanikule Andrew Marrile intervjuud andmas.Foto: PA Pictures/Scanpix

Intervjuu põhitähelepanu koondus aga keelekasutusele pärast pommiplahvatusena mõjunud Ülemkohtu otsust läinud teisipäeval. Ülemkohus otsustas, et parlamenditöö seiskamine Johnsoni poolt oli ebaseaduslik. Ja nii tuli parlament kohe järgmisel päeval uuesti kokku, küll ilma päevakavata, mis tähendas, et saalis läks tõsiseks sõnasõjaks. 

Suurbritannia parlament on üleüldse lärmakas, ent kohtuotsuse valguses rääkisid parlamendiliikmed ka neile saadetud surmaähvardustest, meenutati isegi 2016. aasta  rahvahääletuse eel tapetud parlamendiliiget Jo Coxi. Paljusid televaatajaid riivas öeldu sügavasti; ajakirjandus tegeleb ikka veel teemaga; Marrgi küsitles Johnsonit sel teemal.

KONVERENTSIPAIK: Briti konservatiivide aastakonverents toimub Manchesteri konverentsikeskuses. Foto: AFP/Scanpix

Samal teemal

Suurte parteikonverentside ajal parlamenditöö tavaliselt peatub, ent opositsioonis olevad leiboristid ajasid seekord sõrad vastu ja nii töötab parlament Londonis edasi. Kuna konservatiivid viibivad kuni kolmapäevani  Manchesteris oma parteikonverentsil, siis tuleb konservatiividest parlamendiliikmetel parlamenti hääletama sõita 260 kilomeetri kaugusel asuvasse Londonisse. 

Oodata on umbusaldusavaldust

Tõenäoliselt avaldab Šoti Rahvuspartei koos teiste opositsioonipoliitikutega uuel nädalal valitsusele umbusaldust. Konservatiividel on praegu parlamendis niikuinii vähemus, sest Johnson heitis valitsusevastase hääletamise pärast parteist välja 21 tuntud parteikaaslast. Johnsonil on üldse kehvasti parlamendihääletustega: seni on neid tema eestvõttel toimunud seitse ja iga kord on ta saanud kaotuse osaliseks.

Peaministrit ei aita ka see, et politsei on otsustanud uurida tema suhteid Ameerika ärinaise Jennifer Arcuriga 2012. aastal, kui Johnson oli Londoni linnapea. Naine tundus olevat kummalises soosingus, sai linnapealt rahalist ja moraalset toetust. Johnsoni enda meelest on see poliitiliste vastaste ettesöödetud lugu. Ent juba parlamendiseiskamine kahandas Johnsoni toetust rahva seas, ütleb uuringufirma YouGov. Vaid 33% küsitletuist arvab nüüd, et ta on peaministrina kompetentne (septembri alguses oli see 41%), vaid 46% näeb teda tugevana (varasema 52% asemel) ja 54% näeb teda otsustavana (varasema 61% asemel). Samas pole rahva seas märgata olulist muutust parteide eelistuses: konservatiivide poolt hääletaks 33%, leiboristide ja liberaaldemokraatide poolt võrdselt 22% ning Brexiti partei poolt 14%.

Ennetähtaegsete valimiste toimumises ei kahtle vist keegi, ent vaatlejad ei julge võitu ennustada ühelegi parteile. Riigi poliitiline kord on räsida saanud ja täiesti võimalik, et tulemuseks on koalitsioon, mis siin riigis pole just tavaks. Kadunud pole ka vahevalitsuse teema; räägitakse kandidaatidest, kes seda juhiks.

Ent mis saab küll Brexitist? Praegune sõnasõda erutab rahvast, sest paljud Brexiti poolt hääletanud näevad isegi Ülemkohtu otsuses vastuseisu Brexitile, tahtmist Brexitile vastu töötada, seda peatada. Tänased ajalehed näiteks avaldasid plaane, kuidas Johnson saab parlamendis vastuvõetud seadusest (nn Benni seadus) mööda hiilida, et Brexitit ellu viia, ka siis, kui Brüsseliga lepet ei tule.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee