Kommentaar

Tiit Kuresilma | Kas naised päästavad maailma? (3)

Tiit Kuresilma, mõtleja, PhD, 27. september 2019, 17:56
Tapariistade ja sõjakunsti arendamine oli eluliselt vajalik tegevus. Kui omal ajal rändasid Eestimaale nöörkeraamikaga potitegemise kultuuri kandjad, siis neil olid juba spetsiaalsed venekujulised sõjakirved kaasas.

Ajapikku spetsialiseerus osa mehi tapakunstile. See oli arengu nõue. Nõukogude armee positiivset mõju kõrghariduse omandamise soovile on raske üle hinnata. Kui kukkusid kõrgkoolist välja, oli Afganistani minek kohemaid käes, et minna sealsetele pilusilmsetele vennalikku abi andma. Pidid tapma, et sind ei tapetaks. See oli aegade vältel nii. Ja ikka meeste ettevõtmisel.

Kui vanasti kähmeldi ikka mees mehe vastu ja raudrüü oli kõva sõna, siis ammu leiutamine oli alatus, kus nigelam kutt võttis juba eemalt rüütli maha. Amb üritati ära keela – polevat aus. Sõjakunsti arenedes oleme jõudnud tasemele, kus üks inimene saadab ühe pommiga teise ilma linnatäie inimesi (Hirošima) ja teisega teine (Nagasaki). Ikka püütakse tuumapomme ja selle kandjaid ära keelata, kuid sisuliselt edutult. 

Mis päästaks? Naised on rahumeelsemad, ikkagi rohkem elu alalhoidjad! Kui nad aga võimu juurde saavad?

Tänapäeval, üle kahe tuhande aasta halastaja Kristuse sünnist, käib tapatöö maailmas ikka edasi. Näiteks meist vähe kaugemal Kolumbias sõdivad aastakümneid kestnud kodusõjas vasak- ja parempoolsed. On 200 000 tapetut, sadu tuhandeid sõjapõgenikke. On hävitatud kokakasvatuse põllumaid. Ja neid jälle narkosõjardite toel kasutusele võetud, et seejuures ka näljast pääseda. Tule taevas appi! Kaua võib? Ehk võiks päästa see, kui naised tulevad sealgi võimule?

Kuidas on, kui naised valitsevad? Näiteks looduses on vahel nii. Olgu näiteks sipelga- või mesilaspesa. Need toimivad edukalt. Meeste roll on episoodiline. Kas ka meil tulevikus? Sipelga- ja mesilaspesas, kui mees on oma töö teinud, talle enam süüa ei anta ja ta, lollike, ise end toita ei oska. Halastusest nõelatakse ta surnuks ja visatakse üle pesaääre jalust ära.

Armastust avaldatakse looduses tihtipeale serenaadi ja tantsuga. Lind laulab vahel imeilusasti. Kogenud flamingo teab kuni 136 tantsusammu, millega daamikarjale tantsuetendust andes mõju avaldada. Hästi mõjub ka materiaalne ahvatlus. Mõni ämblikuliik toob daamile kingiks ilusti niitpakendisse mässitud isuäratava putuka. Sel ajal, kui emane pakendit avab ja putukat nosib, jõuab isane suguaktiga valmis saada. Ja plehku panna. Mõnikord üritab aga isane petta – daamile ulatatud pakendis pole söök, vaid puutükk või kivike. Kui nüüd emane selle avastab enne, kui isane omadega valmis saab, on isase ärasöömine kindel. Miks ta siis, kuradi laiskvorst, tuleb petma! 

Aga emasele lähenedes ongi loomulik, et on pidev surmahirm. Samalaadne ärasöömise oht esineb teatud liiki skorpionide puhul. Emane pole üldse huvitatud paaritumisest, kuni isane oma eriti pika sabaga talle uimastit süstib. Siis toimub akt ja järgneb isase põgenemine emase haardeulatusest. Kuidagi meenutab inimtegevust, mis võib alata preilile baaris dringi välja tegemisega ja lõppeda mehe tagajärgede eest plehku pistmisega.

Aga nüüd pisut tagaajamisest. Kui oled alfaisane ja karja pea, siis annad tappa teistele isasehakatistele, kes tikuvad sinu naistekarja kallale. Küllap oli see nii ka inimkarjas. Islam lubab kõval mehel nelja naist pidada ja neile ka peksa anda (väga õrnalt, näkku mitte lüües). Aga taevas annab Allah preemiaks veel rohkem neiukesi, mis olevat nagu mingi õndsus? Reaalelus ei saada vahel ühe-kahe naisegagi hakkama, kolmest rääkimata.

Aga ajad ja seisukohad muutuvad. Teada on, et naised asetavad osavalt võrke, millega väärt mehi püüda. Ja siis neile omal viisil peksa anda. Üha enam naisi on saanud määravaiks reaalelus, riigivalitsemises, rääkimata koolist ja kõrgharidusest. Meeste otsene vajadus teha jõulisi kodutöid, sigu tappa ja mõõgaga vehelda, on ära langenud. Kas mehed kipuvadki liigseiks osutuma? Kas on märgata tendentsi toimida nii nagu mesilasperes?

Seniks aga laulgem „Gaudeamus igitur juvenes dum sumus“, meenutades aega, kui see oli meeste laul; kui haridus ja autojuhtimine oli meeste asi ja esimene naine võeti Eestis ülikooli alles sada aastat tagasi. Praegu on mõnes ülikoolis pea 80% tudengitest naised. Kas meid ootab ees loodetavasti rahumeelsem tulevik, kus lollid sõjad ehk kaovad seal, kus targad naised võimul? Nad ongi ju targemad.

3 KOMMENTAARI

k
küüniline realism 28. september 2019, 14:19
ah et naised olevat rahumeelsemad? ise väidab, et on PhD, aga ajab sellist kelbast...
k
K2tlin Heinsoo 27. september 2019, 17:01
Ma ei lähe kaitseväkke sest ma ei taha kaalust alla võtta.
Loe kõiki (3)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee