Eesti uudised

KARMID TÕENDID: Lyconeti võrkturunduse kolme Eesti võtmetegelast seostatakse laenamisele ahvatlemise ja inimeste ärakasutamisega

„Juba täna on vaja inimesed peeneks tõmmata!“ Lyconeti Eesti võtmetegelasi seostatakse laenamisele ahvatlemisega (14)

Henry Linnard, 30. september 2019, 21:05
8TEAM: Lyconeti eestlastest võrkturundajate (vasakult) Vambola Tulluse, Kristin Tölpti ja Janno Kursi vastu kogutakse kaebuseid, et need ettevõtte peakontorisse Austriasse saata.Foto: instagram.com/therealkristin
Üleskutse: hea lugeja, räägi meile oma lugu!

Eestis tuhandeid inimesi hõlmavasse võrkturundussüsteemi Lyconet (endine Lyoness) on tekkimas esimene tõsisem mõra – kolme esirindlikku eestlasest turundajat süüdistatakse inimeste petmises ja laenamisele ahvatlemises. Investeeringute tulu aga ei ole.

Samal teemal

„Esimese asjana tuleb öelda, et pane 10 000 sisse. Alles siis hakkad allapoole minema!“ õpetab Lyconeti võrkturundaja Janno Kurss oma jüngreid ühises „Lyconeti liidrite“ grupivestluses inimestelt raha välja meelitama. Õhtulehel on fototõestused neist vestlustest (vt galeriist).

 „Ta ütleb, et 10 000 ei saa, aga saab 7000. Kui sa pakud talle tuleviku kindlustamist 3900 euroga, tundub see väga ebareaalne,“ noomib Kurss. „Odavamaks saab alati minna, aga kallimaks on raskem!“

Eelkirjeldatu on vaid üks näide veenmistaktikatest, mida kolm kahekümnendates eluaastates Lyconeti võrkturundajat – Janno Kurss (27), Vambola Tullus (25) ja Kristin Tölpt (26) – Eestis praktiseerivad ja teistelegi värvatud turundajatele õpetavad.

VALEGA VÕLGU: Selles vestluses ahvatleb võrkturundaja Janno Kurss vestluskaaslast võlgu võtma. Esmalt sõbralt (sõbra nimi eemaldatud – H.L), seejärel tädilt. Kusjuures tädile soovitab Kurss valetada ja öelda, et laenatud raha läheb üüri maksmiseks.Foto: Kuvatõmmis

Võimalikke kliente räägitakse ära pähemäärimise ABC järgi. Esmalt pakutakse muinasjutulist rahateenimise võimalust. Enne asjast lähemalt rääkimistki tekitatakse ajaline surve, öeldes, et rongile hüpata on aega vaid mõned päevad. Seda, kust lubatud kasum täpselt tulema peaks, lähemalt ei selgitata.

Tekitatakse vajadus kokkusaamiseks. „Sa ei saaks nagunii aru, ma pean sulle paberi peal joonistama,“ suunab Tullus vestluse kokkusaamise poole. Lõpuks jätab turundaja mulje, nagu tal oleks juba järjekord ukse taga ja kui üks tema pakkumisest kinni ei haara, teeb seda teine.

„Juba täna on vaja inimesed peeneks tõmmata!“

Hurjutatakse neidki, kes on kolm tilka verd süsteemile juba andnud: „Kui keegi arvab, et hoiab oma punktid oktoobriks, siis võin teile ennustada läbi oma kogemuse. Inimene ootab kõige rohkem kaks nädalat oma rahaga ja kui ta ei saa seda sisse pandud, siis ta investeerib selle mujale. Seega juba täna on vaja eelmise ja selle kuu inimesed peeneks tõmmata ning oktoobris pilvi* juurde anda. Muidu kaotad sa nad üldse ära,“ käsib Kurss meeskonnaliikmetel võimalikud kliendid „peeneks tõmmata“.

PÄHEMÄÄRIMISE ABC: Võrkturundaja Vambola Tullus demonstreerib oskuslikult veenmistaktikat, mis tundub sõna-sõnalt õpikust maha kirjutatud. Ta pakub suurepärase teenimisvõimaluse, ent tekitab pakkumise saajale koheselt ajalise surve. Asjast lähemalt ta ei räägigi, vaid üritab kokku leppida kohtumist. Lõpuks jätab ta mulje, et tegelikult on tal järjekord juba ukse taga ja kui üks tema pakkumisest kinni ei haara, teeb seda teine.Foto: Kuvatõmmis

Kui ärisse sisenemiseks vajalikku raha pole, ahvatletakse laenama. Neid, kellel ausalt laenu võimalik saada pole, survestatakse valetama. Mitte pankuritele, vaid pereliikmetele. „Kuidas leiaksime selle aasta sees lahenduse?“ küsib Kurss vestluskaaslaselt, kellel tundub äris läbilöömiseks raha nappivat. „Võta kelleltki võlgu!“ vastab ta küsimusele ise, kui teine osapool küsimuse peale hoopis nõu küsib. „Laena sõbra käest näiteks. Annab ikka, kui selgitad ära, et see koolituse jaoks,“ pressib Kurss. Kui sõbralt laenamine ei õnnestu, käsibki Kurss valetada: „Siis tuleb midagi muud välja mõelda. Küsi tädi käest võlgu. Ütle, et on vaja üür ära maksta!“

Võrkturundaja kaebab ametivendade peale

Soome eestlasi koondavas Facebooki grupis asus üks võrkturundaja hiljuti ametivendade ohvreid taga otsima. Ta nimetab end Danielaks ja leiab, et ettevõtte mainele on kergeusklike petmise ja survestamisega liiga tehtud. „Soovin üles astuda kogu Lyconeti turundajate eest, kes näevad igapäevaselt vaeva, et ehitada struktuuri ja tuua meile ettevõtteid juurde,“ ütleb ta Õhtulehele.

Daniela on juba pikemat aega saanud Lyconeti kohta negatiivset tagasisidet. Lõpuks jõudis ta arusaamale, et ettevõtte mainet kahjustab kolmest eestlasest koosnev turundajate meeskond – Kurss, Tullus ja Tölpt, keda liidab meeskonnanimetus 8team. Väidetavalt survestavad eestlased kergeusklikke äriga liitumiseks laenu võtma ja nii on enamik inimesi, kes nende võrku sattunud, tänaseks maksehäireregistris. „Ei suudeta enam oma arveid maksta, aga neid survestatakse ikka ja jälle uut laenu võtma,“ ütleb Daniela.

Enda isikut kaebaja avalikustada ei julge, sest võib süsteemi investeeritud rahast ilma jääda. „Tegelen ise Lyconetis igapäevaselt edasi ja kuna Cashback World tuleb turule oma krüptorahaga, mida olen kogunud 30 000 tükki, siis oleks väga suur rumalus riskida enda konto kaotamisega,“ põhjendab ta. „See oht on olemas, kui tegutsev turundaja jagab ettevõttes toimuvat.“

Ähvardused pärast Õhtulehe küsimusi

Kui Õhtuleht pettusekahtluse alla langenud 8teami osas selgitust palus, sai üks Danielale oma kogemust jaganud naine aga hoopis kummalise telefonikõne. Selles teatas end Kursi emaks nimetanu, et teab, kuidas naine susib tema poja Janno vastu ning kui ta seda ei lõpeta, on „susijal“ suur oht lapsest ilma jääda. „Ütles, et neil on lindistus, mis tõestab, et ma olevat midagi keelatut teinud ja kuna ta on ise politseis töötanud, siis teab ta, kuidas Soome lastekaitses asjad käivad,“ teatas naine kaebusi koguvale Danielale.

Ent ta ei räägi poolt sõnagi Õhtulehte huvitanud küsitavate töövõtete kohta, mida tema ja ta meeskond vestluses kasutavad. „Kui nemad väidavad, et meie ütlesime ja tegime ning meie väidame vastu, et see ei vasta tegelikult tõele, oleme täpselt samas olukorras, kus ilma seda teemat lahkamata, sest midagi reaalselt tõestada pole tegelikult võimalik kummalgi osapoolel,“ leiab Kurss.

* Lyconeti pilv koondab enda alla tarbijad, kes on võrguga liitunud ilma otsese soovitajata. Pilvest osakute ostja peaks saama teenida passiivset tulu, mis muul juhul läheks võrguga liitunud tarbija soovitajale.

PETTUNUD VÕRGUKUDUJA KOGEMUS: 10 000euroselt laenult teenisin tagasi kaks eurot

Lyconeti võrkturundajate vastu kogutud kaebuste seas kirjutab tuhandeid eurosid laenanud naine, kuidas ta teenis võrgukudumisse investeerimisest tagasi kaks eurot.

„Alustasin Lyconetiga 2019. aasta veebruaris, kui seda tutvustas mulle Kristin Tölpt. Mind soovitas talle keegi, kes oli vaid nädal enne mind alustanud ega teanud ise ka asjast väga midagi. Umbes nädal hiljem värbasin enda alla esimese turundaja. Pärast seda leidis Kristin, et peaksin järgmise taseme ostma. Selleks soovitas ta minul laenu võtta ja minu värvatud turundajal ennast premium'iks teha.

Küsisime Kristini käest mitu korda üle, et mis meile premium või 2. tase annaks. Kristin vastas, et see annaks esiteks meile autoriteetsust uute inimeste silmis ja meile endale motivatsiooni, sest siis peaksid juba esimesed tulemused näha olema.

Kuna karjääriprogrammis oli välja toodud ka kompensatsioon vastavalt tasemetele, uurisime, et kas hakkaksime selle pealt teenima igakuist sissetulekut. Minu 2. taseme kohta kinnitas ta, et hakkan teenima 300–500 eurot kuus. Minu värvatud turundaja sissetuleku kohta jäi ta vastus ebamääraseks.

Kristin uuris korduvalt, et millal siis mind 2. tasemele ostame, ja rõhutas, et tegu on erilise kuu ja erilise võimalusega, mis annaks mulle ka erilise eelise. Pärast korduvaid lubadusi kuni 500 eurot kuus teenida otsustasin, et uurin laenusaamise võimalusi. Ma ei olnud kunagi varem laenu võtnud, aga Kristini veenev jutt ja lubatud tulud veensid mind proovima, sest uskusin, et suudan omale piisava tarbijaskonna tekitada. Kristin lubas mind igal sammul aidata ja mind juba suveks 4. tasemeni viia.

Sain pangast laenu 7000 eurot. Minu värvatud turundaja laenas minu lapse isalt 3000 eurot. Teadsin, et igakuised tagasimaksed saavad olema suuremad, kui minu palk võimaldab, aga kuna Kristin kinnitas, et hakkame tasemete eest saama igakuist kompensatsiooni, siis ei näinud laenamises probleemi.

Edasi rääkis Kristin juba Mallorcal toimuvast seminarist ning ütles, et neist, kes sellest osa võtavad, saavad kõige suuremad tegijad. Vastasin talle, et vaba raha mul ei ole, aga minna tahaks küll. Kristin ütles, et leiame lahenduse. Lõpuks küsisin tuttavalt laenu, mille lubasin tagasi maksta Lyconetist saadavast tasust.

Märtsi alguses tuligi Lyconetist lubatud tasu. Kristin rääkis juba sellest, kuidas võiksin maikuus osta 4. taseme, mille peale alustasin tõsiselt esitluste tegemistega, kuid edu ei saabunud. Aprillis oli minu tasu kaks eurot. Palusin Kristinil minuga kohtuda, et aidata mind plaaniga. Rääkisin talle, et olen makseraskustes. Selle peale ütles ta, et ka tema sai esimestel kuudel mõnikord ainult paar eurot ning mõnikord isegi mitte midagi. Selle jättis ta veebruaris mainimata.“

KOGEMUSLUGU: 4000 eurot anti pilve ja ja kõrgema turundajataseme eest – vastu ei saadud midagi

Lyconeti võrkturundajate vastu kogutud kaebuste seas kirjutab nördinud võrgukuduja, kuidas soetas laenatud 4000 eest firmasiseseid privileege ja 1500-eurose "pilve", ent ei teeninud nende investeeringute pealt midagi tagasi.

"Soovin esitada Lyconeti liikmena pretensiooni ülaliinide Janno Kurssi, Vambola Tulluse ja minu otsese mentori Kristin Tölpti kohta. Nemad petsid minult välja 4000 eurot! Soovin, et minu allkiri jõuaks Austria peakontorisse Hubert Freidlini! Alustasin Lyconetis 2019. aasta veebruaris, kui panin ärisse 4000 eurot, mille võtsin võlgu.

Ostsin ennast 2500 euro eest premium marketeriks. See tagas mulle automaatselt level 1, mille igakuine tasu on väidetavalt kuni 300 eurot. Seda raha pole minu pangakontole tulnud. Veel ostsin 1500 euro eest suure pilve. Sellest saadavat tasu lubatakse väidetavalt pärast pilve avamist.

Võtsin osa ka Malaisiast, aga mitte raha, vaid shopping pointidega. Tulu selle eest pole tulnud!

Minu alt pole ükski turundaja suuri summasid välja käinud.

Pöördun Teie poole küsimusega, kuidas Lyconeti äri toimib, sest ma ei saanud oma ülaliinilt mitte ühtegi asjakohast vastust! Tahaksin sellega edasi tegeleda, aga loomulikult mitte 8teamis ja endiselt teadmata, kuidas äri toimib! 

Andes inimestele Cashbacki kaarte, et nad saaksid ettevõtetes allahindlusi, teenin ma ise ühe protsendi kõikide kaartide pealt kuni esimese turundajani välja. Edasi kogun ma endale karjääri shopping pointid, mis inimesed on soetanud endale diilidelt.

Kui firmad oleksid sunnitud maksma ka pärast esimest põlvkonda ehk absoluutselt kõikide kaardikasutajate pealt, läheksid firmad pankrotti. Kust tuleb siis see raha, mis on minu palk, kui hakkan tulevikus teenima?"

Mis on Lyconeti võrkturundus?

Lyconet pakub tarbijale lojaalsusprogrammiga kliendikaarti. Makstes sellega Lyconeti võrku kuuluvates ettevõtetes, saab ostudelt osa raha tagasi ja boonuspunkte, millega teha järgmisi oste või kasutada muid hüvesid. Liitudes Lyconetiga turundajana, asud tööle „võrgukudujana“, kelle eesmärk on kliendikaart massidesse viia ning värvata omakorda teisigi turundajaid. Enim teenib turundaja, kes on leidnud kliendikaardile enim kasutajaid ning kelle värvatud jüngrid ka ise firmale usinasti raha annavad, sest nagu kogemuslugudest selgub, ei ole mõtet tagasiteenimise peale enne mõelda, kui oled tuhandete eurode eest endale firmasiseseid privileege soetanud.

Firmal on Eestis sadu müügimehi, teiste hulgas näiteks raadiohääl Alari Kivisaar ja teadaolevalt edukaim eestlasest turundaja, 34aastane Martin Mander.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee