Kommentaar

Kaja Kallas | Sõnamurdjate eelarve (90)

Kaja Kallas, Reformierakonna esimees, 25. september 2019, 18:48
Foto: Martin Ahven
Saime kätte Jüri Ratase valitsuse eelarve ja vähemalt esimese mulje põhjal on see pettumus. Head meelt saab avaldada vaid selle üle, et riigieelarves on ette nähtud palgatõusud neile eluvaldkondadele, kes on seda kindlasti väärt – päästjad, õpetajad, politseinikud ja kultuuritöötajad saavad järgmisel aastal paariprotsendilise palgatõusu. Tõsi, see palgatõus on samas suurusjärgus üldise hinnatõusuga ning kaugeltki mitte see, mis varem lubatud.

Küll aga ei saa järgmise aasta eelarvest rääkides üle ega ümber ebaõiglusest pensionäride suhtes. See on erakordne, et valitsus hakkab keskmist pensioni maksustama tulumaksuga. Keskerakonna poolt suurelt lubatud 100eurosest erakorralisest pensionitõusust jääb keskmise pensioni saajale pärast tulumaksu maksmist alles ainult 1,4 eurot. See on mastaapne pensionäride ja valijate petmine.

Olen märganud, et peaminister proovib jätta muljet, nagu oleks pensionide indekseerimisest tulenev pensionitõus selle valitsuse töövõit. Nii see aga pole – pensionitõus tuleneb headest aegadest majanduses ja tugevast palgakasvust. Indekseeritud pensionitõus toimub iga riigieelarvega ja see on seadusest tulenev kohustus, mitte poliitikute suuremeelsus. See valitsus suutis keskmist pensioni erakorraliselt tõsta kõigest seitse eurot, aga sellelt võetakse tulumaksuga 5,60 tagasi. Seega jääb erakorralisest pensionitõusust alles üks euro ja 40 senti. Lubatud 100 eurost on saanud kaks pätsi saia!

Kõige tagatipuks lubas Keskerakond oma valimisprogrammis, et keskmine pension hoitakse tulumaksuvaba. Eelarves on asjad vastupidi, tulumaksuvaba miinimum uuel aastal ei tõuse ega tehta pensionäridele ka erandit. Aga see pole esimene kord, kui peaminister murrab oma sõna.

Valitsusel puudub pikk plaan

Me ei saa rääkida järgmise aasta eelarvest ilma vastamata küsimusele, kuidas me siia olukorda jõudsime. Oleme ju viimased pool aastat elanud teadmises, et riigieelarvet tuleb kärpida ja seda vaatamata headele aegadele majanduses. Praegune eelarvepuudujääk pärineb Jüri Ratase eelmisest valitsusest, mis viis enne valimisi ellu suure kuluralli ja ebaõnnestunud maksupoliitika. Meie praegune riigi kehv rahaline seis on otseses seoses varasemate otsustega.

Toon siinkohal näited halbadest otsustest, mille oleks pidanud tegemata jätma. Ebaõnnestunud aktsiisipoliitika, mis tekitas massilise piirikaubanduse ja viis eelarvest üle 350 miljoni. Astmelise tulumaksu sisse viimine. Tasuta ühistransport on valmistanud pettumuse neile, kes vajavad igapäevasteks liikumisteks toimivaid ühendusi. Aga see viib eelarvest 40-50 miljonit aastas. Samuti lasi eelmine valitsus tegevuskuludel pidurdamatult kasvada, sest ees oli valimisaasta.

Sama mustrit jätkatakse. Eelarves on edasi lükatud rahalisi kohustusi, millest pole pääsu, ära on jäetud investeeringud, mis on ammu planeeritud või tulevikku suunatud. Eelarveauke lapitakse hädavaledega ja raamatupidamislike trikkidega.

Mida ma veel eelarvet vaadates näen? Eelarve koostajatel puudub pikk plaan, suund ja arusaam, mis saab Eestist tulevikus. Me kõik teame, et tulevikus väheneb Eestile eraldatav Euroopa Liidu investeeringuraha. Mõistlik oleks, et hakkame selle peale varakult mõtlema. Aga seda muret me eelarves ei näe. Me näeme hoopis seda, et ELi raha sisse üritatakse peita riigi püsikulusid. See on vastutustundetu ja hammustab meid valusalt tagasi tulevikus.

Säästudelt kooritakse rasvane maksutulu

Meie tuleviku väljavaade on kehvapoolne ka siis, kui me ei investeeri haridusse ja teadusse. Järgmise aasta eelarves on küll näha pisike teadusrahastuse kasv, kuid see pole siiski üks protsent SKPst, mida Keskerakond ja Isamaa lubasid presidendi ja haridusjuhtide silme ees allkirja andes. Selle valitsuse käekiri ongi sõnamurdmine.

Nii jõuamegi peaministrile armsaks saanud maksudogmadeni. Sadu miljoneid maksumaksja raha on viimastel aastatel ära kulutatud nii, et mingit edasiminekut pole toimunud. Kas on valminud mõned suured infrastruktuuri ehitised – teed, sillad, kiirem raudtee? Ei ole. Kas need valmivad lähiaastatel? Ei valmi. Palju on juttu ja käratsemist, aga sisu puudub.

Nüüd soovibki Jüri Ratas ühiskonda ette valmistada selleks, mis on tema jaoks ainus pääsetee tulevikus – suruda oma käsi järgmisel eelarveaastal sügavamale maksumaksja taskusse. Maksude tõstmine selleks, et mitte minna pankrotti, on maksudogmade jutu tegelik mõte. Olgu siis plaan maamaks kuuekordistada või suur kihk lõhkuda teine pensionisammas. Ikka selleks, et igalt välja võetud pensionisäästuks kogutud eurolt võtta võimalikult rasvast maksutulu.

Sel eelarvel ei ole suunda ega eesmärke. Valitsuserakonnad lubasid võimule tulles suuri muutusi, eelarves neid näha ei ole. See on sõnamurdjate eelarve.           

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee