Maailm

POLIITMÄNGUD WASHINGTONIS: demokraadid võtsid kursi Donald Trumpi ametist tagandamisele (50)

Greete Kõrvits, Aadu Hiietamm, 25. september 2019 15:30
SURVESTAB PRESIDENTI: USA kongressi esindajakoja spiiker Nancy Pelosi teatas teisipäeva õhtul, et demokraadid kavatsevad alustada ametlikku uurimismenetlust Donald Trumpi ametist tagandamiseks.Foto: Reuters/Scanpix
USA Demokraatlik Partei teatas teisipäeva õhtul, et algatab menetluse presidendi ametist eemaldamiseks põhjendusega, et Donald Trump survestas võõrriigi juhti, Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid USA poliitikasse sekkuma. 

Väidetavalt ähvardas Donald Trump Ukrainat sõjalise abi ilma jätmises, kui need ei nõustu tema põhirivaali demokraat Joe Bidenit  kahjustama. Teema sai alguse sellest, kui mitmed Ameerika ajalehed avaldasid eelmisel nädalal anonüümsetele allikatele tuginedes teate, et üht presidendi telefonikõnet pealt kuulnud eriteenistuse töötaja nõudis ülemustelt sisejuurdluse alustamist Trumpi vastu. Nimelt olevat president lubanud ühele välisriigi (hiljem selgus, et Ukraina) presidendile 25. juulil vastuteeneid, kui too tegutseb talle poliitiliselt sobivas suunas.

Jutt käis demokraatide ametlikuks presidendikandidaadiks pürgivast Joe Bidenist ja tema pojast Hunter Bidenist, kes kuulus Ukrainas uurimise all oleva gaasikompanii Burisma Holdings nõukogusse. Trump olevat kõne jooksul nõudnud Zelenskõilt vähemalt kaheksa korda uurimise alustamist Bidenite vastu. Ta olevat sõnanud, et vastasel korral külmutab USA oma sõjalise abi Ukrainale. CNN kirjutab, et umbes nädal enne kõne tegemist käskiski Trump oma personaliülemal panna 400 miljonit dollarit välisabi Ukrainale väljasaatmise asemel ootele.

SURVESTAB PRESIDENTI: USA kongressi esindajakoja spiiker Nancy Pelosi teatas teisipäeva õhtul, et demokraadid kavatsevad alustada ametlikku uurimismenetlust Donald Trumpi ametist tagandamiseks.Foto: ZUMAPRESS/Scanix

Samal teemal

Ukraina-kõne draama viis selleni, et teisipäevaks toeta enam kui kaks kolmandikku esindajatekoja demokraatidest Trumpi ametist eemaldamist ja nende arv tõuseb jooksvalt. See pani esindajatekoja demokraadist spiikri Nancy Pelosi mõnevõrra ebamugavasse olukorda – ta on nimelt alati olnud veendunult presidendi ametist eemaldamise vastu, kuid sellise enamuse vastu ta enam oma mõjuvõimu kasutada ei saanud. Kohaliku aja järgi kella viie paiku õhtul tegigi Pelosi avaliku pöördumise, milles kinnitas, et esindajatekojas algab protsess presidendi ametist eemaldamiseks.

Trump: uudis rikkus päeva

Maruvihane Trump säutsus Twitteris, et avaldab täisversiooni oma telefonikõnest Zelenskõiga ning vandus, et nendevaheline jutt oli täiesti seaduste piires ja mingitest omavahelistest vastuteenetest juttu ei olnud.

PAHANE: Donald Trumpi sõnul tema seadust rikkunud ei ole ja demokraadid soovivad teda ahistada.Foto: Reuters/Scanpix

Teisipäeval ÜRO peassamblee istungjärgul kõnega esinenud Trumpi sõnul rikkus uudis muidu väga produktiivse päeva. Ta kurtis, et demokraadid ei oodanud isegi ära, kuni ta oma telefonikõne ümberkirjutise avaldab. „PRESIDENDI AHISTAMINE!“ kuulutas Trump suurtähtedes kirjutatud postituses.

Samas ei maksa unustada, et USA presidendi võimalik ametist tagandamine ehk impeachment on poliitiline protsess. Selle läbi minemiseks Kongressis on vaja esindajatekojas lihthääleenamust ja senatis koguni kahe kolmandiku senaatorite hääli.

See, millest esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi teada andis, on küll asjale ametliku käigu andmine, ent vaid esimene samm uurimaks presidendi ametist eemaldamise võimalusi ning uurida tema tegusid ja väidetavat süüd põhjalikumalt. Seetõttu pole võimalik ennustada, millal esindajatekoda presidendi ametist  tagandamise asjus hääletab (kui üldse).

Teiseks, isegi kui Donald Trumpi ametist tagandamine esindajatekoja võimalikul hääletusel peaks läbi minema, peab see läbima ka sisuliselt kohtuistungi presidendi üle senatis, kus erinevalt esindajatekojast on enamus vabariiklastel. Senati vabariiklaste liider Mitch McConnell rõhutas, et praegu on veel vara rääkida sellest, kuidas senat võib hääletada, enne seda peavad nad kogu infoga tutvuma ja asja tõsiselt uurima.

Seega võib demokraatide ettevõtmine jääda vaid sümboolseks sammuks, mille peamine eesmärk on mõjutada valijaid järgmise aasta novembris toimuvatel presidendivalimistel. 

Ajaloost on teada kolm tagandamiskatset

Tasub meenutada, et Ühena vähestest ekspertidest ennustas Donald Trumpi valimisvõitu 2016. aasta presidendivalimistel Washingtoni Ameerika ülikooli professor Allan Lichtman. Ta ütles aga  juba pärast valimistulemuste selgumist, et Trump ei jää presidendiks ametiaja lõpuni, sest teda ähvardab impeachment. Lichtman selgitas, et Trumpile saavad saatuslikuks juhitamatus ja ettearvamatus. Nende omadustega ongi praegune USA president sageli silma paistnud.

USA ajaloos on seni olnud kolm presidendi ametist tagandamise katset. Andrew Johnsoni tagandamine kukkus senatis läbi 1868. aastal ja Bill Clintoni tagandamine nurjus 1998. aastal. Richard Nixon aga astus 1974. aastal enne hääletust vabatahtlikult tagasi.

USA poliitikateadlased ei usu, et demokraatidel õnnestub Trump ametist tagandada, kuid päris võimatuks seda ka ei peeta.  

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee