Maailm

President Kaljulaid: ütlen ausalt, olen Trumpiga sama meelt (78)

Toimetas Greete Kõrvits, 24. september 2019 20:47
President Kaljulaid.Foto: Teet Malsroos
„Kui kõik teised palusid kenasti, siis me ju ei reageerinud,“ sõnas president Kaljulaid intervjuus The Atlanticule, viidates USA presidendi kauplevale toonile NATO liitlastega.

Ajakirjanike jaoks oli mõnevõrra üllatav kui väikese Eesti president näis olevat Donald Trumpiga sama meelt. Oli ju Barack Obama, USA eelmine president see, kes lubas selgesõnaliselt Eestit kui NATO liitlast Venemaa võimaliku agressiooni eest kaitsta. Tagatubades utsitas Obama ka NATO riike rohkem kaitsekulutusi tegema – õieti kulutama nii palju, kui ette nähtud ja mitte vähem. Trump aga ei palu, vaid nõuab, tema suhtumine NATOsse on skeptilisem ning juttude järgi ajas ta kohtumisel Balti riikide presidentidega need segamini Balkanimaadega.

Samal teemal

„Ütlen ausalt, olen temaga sama meelt,“ sõnab Kaljulaid. President mainib samuti Barack Obamat, kes palus lahkete sõnadega, kuid tulemusteta ning iroonilisel kombel näib just Trumpi konfliktne loomus olevat tootnud tulemusi. Kaljulaidi sõnul toimub Euroopas nüüd vähemalt elav diskussioon kaitsekulutuste kahe protsendi lubaduse üle, mida tegelikult peaksid täitma kõik NATO liitlased. Kaitsekulutused NATO liikmesriikides on ka tõusnud, ehkki võrdlemisi tagasihoidlikul määral.

„Õieti on mul päris kahju. Mõeldes ajaloole – kui kõik teised palusid kenasti, siis me ju ei reageerinud,“ sõnas Kaljulaid.

Mis puudutab Eestit, pole Kaljulaidil kahtlustki, et USA liitlasena meid vajadusel kaitseks. Ta soovitab jätta Twitteri müra välispoliitikast eemale. Küsimusele, kas see on vihje, et USA presidendi sõnu, kes sotsiaalvõrgustikku palju kasutab ja selle kaudu kõiksugu poliitilisi mõtteid edastab, ei maksa seal väga tõsiselt võtta, ta otse ei vasta.

Kaljulaid leiab, et Euroopal on mõistlikum tugevdada omaenda kaitsevõimekust, sedavõrd kuidas Venemaa oht USAst järjest kaugeneb ning neile on aktuaalsemad rivaalitsevad suhted Hiinaga. Kaljulaid arutleb, et kui Euroopa oleks 2008. aastal Gruusias tugevam olnud, poleks ehk toimunud Krimmi annekteerimist – sündmust, mida ta vaatamata hiljutisele kohtumisele Venemaa presidendiga unustada ei kavatse.

Mis on aga presidendi hinnangul suurim oht Eesti riigile, uurivad ajakirjanikud. „Eks ikka sama, mis sada aastat tagasi, viiskümmend aastat tagasi ja tänagi: tugev vastasseis liberaaldemokraatliku maailma ja teistsuguse vahel.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee