Eesti uudised

PEADPÖÖRITAV SUMMA: Raivo Aeg ja Martin Helme said Sõnajalgadelt kahjunõude (68)

Johanna-Kadri Kuusk, 24. september 2019, 13:15
(üleval vasakult) Oleg Sõnajalg, Andres Sõnajalg, (all vasakult) Raivo Aeg, Martin HelmeFoto: Ilmar Saabas / Ekspress Meedia, Robin Roots, Martin Ahven
Ärimehed Oleg ja Andres Sõnajalg on juba mitu aastat olnud Aidu tuulepargi pärast riigiga sõjajalal. Pärast Sõnajalgade kohtuvõitu said justiitsminister Raivo Aeg ja rahandusminister Martin Helme ärimeestelt kahjunõude, mille suurus on üüratu. Varasemalt mainitud 60–70 miljoni asemel nõuavad Sõnajalad riigilt ligi 124 miljonit eurot.

Ministritele saadetud kirjas seletavad ärimehed uuesti, kuidas kogu kohtus kemplemine alguse sai. Ida-Viru maavanem alustas 2017. aasta veebruaris menetlust, et peatada Aidu tuulepargi rajamist. Kuigi Lüganuse vallavalitsus teatas maavanemale, et juba kaks aastat ehitatud tuulepargi osas on liiga hilja kaevata, esitas maavanem siiski 2017. aasta aprillis Tartu halduskohtule taotluse tuulepargi ehituse koheseks peatamiseks ja vastavate ehituslubade kehtetuks tunnistamiseks. Kohus rahuldas selle taotluse ja Aidu ehitus peatati.

Samal teemal

Sõnajalad kaebasid selle otsuse edasi ja alates 2018. aasta jaanuarist sai Ida-Viru maavalitsuse esindajaks justiitsminsiteerium.

„Peale justiitsministeeriumi menetlusse astumist esitas OÜ Aidu tuulepark justiitsministeeriumile põhjaliku ülevaate vaidluse sisust koos asjakohaste tõenditega muuhulgas tähtaegade ilmselge ületamise kohta lootuses, et justiitsministeerium kui õigusvaldkonnas pädevamaid haldusorganeid mõistab protesti ilmselget perspektiivitust kohtueelse menetluse nõuetekohase mitteläbimise tõttu,“ kirjeldavad Sõnajalad ministritele saadetud kirjas. Ärimeeste sõnul olid nad esitanud ettepaneku kompromissiks, kuid ei näinud ministeeriumi poolt mingit vastutulelikkust.

„Kahjuks justiitsministeerium sisulisse diskussiooni OÜ’ga Aidu tuulepark ei astunud, vaid soovis argumente hindamata igal juhul jätkata kohtumenetlust teadmises, et läbi esialgse õiguskaitse kohaldamise tekitatakse igapäevaselt arendajale äärmiselt suuri kahjusid.“

Sõnajalad toonitavad minstritele saadetud kirjas, et isegi kui algne Ida-Viru maavanem ei olnud oma kaebust nõuetekohaselt esitanud, seisis Aidu ehitus 2,5 aastat.

„Veelgi enam, riigikohus andis 17.jaanuaril 2019 selge sõnumi, et nõuetekohase kohtueelse menetluse mitteläbimisel tuleb protest jätta läbi vaatamata, kuid eeltoodule vaatamata justiitsministeerium protestist ei loobunud. Eeltoodu annab täiendava kinnituse, et riigi eesmärgiks oli võimalikult pikk kohtumenetlus ja seeläbi kahjude tekitamine arendajale,“ teatavad Sõnajalad kirjas ja nõuavad halduskohtumenetluse seadustikule tuginedes kohtuteega kaasnenud kahjude hüvitamist.

Täiendavalt toovad nad kahjude hüvitamise aluseks Ida-Viru maavalitsuse sisemise töökorralduse puudujäägid. „Kohtumenetluses väitis maavanem, et tema isiklikult ei olevat teadnud või ei mäletanud vaidlusaluseid ehituslube, kuid puudus vaidlus, et maavalitsuse vastava valdkonna ametnikud olid ehituslubadest teadlikud ning vastavad dokumendid kajastusid ka maavalitsuse dokumendiregistris. Kohtud tõid haldusasjas esile, et maavalitsusel tuli oma sisemise töökorralduse kaudu tagada, et asjakohane informatsioon jõuaks õigeaegselt maavanemani,“ märgivad ärimehed.

Sõnajalad nõuavad Aidu tuulepargi esindajatena hüvitist ajavahemiku 4.mai 2017 kuni 10.september 2019 eest ning kokku on hüvitise suuruseks 123 698 052 eurot.

Aidu kahjunõueFoto: Kuvatõmmis

Sõnajalad märgivad, et kompromissi leidmisel on võimalik kahjunõuet oluliselt vähendada, kuid täielikku loobumist ei saa siiski eeldada. Ärimeeste sõnul on eesmärgiks Aidu ehituse jätkamine ja samaaegselt Tootsi tuulepargi hoonestusõiguse taotlemine, et võimaldada tuulikute tarnemahtude suurendamist rohkem kui kahekordselt. See eeldab, et rahvusvahelistele koostööpartneritele on võimalik trahvid ja viivised ära maksta ja nendega seejärel lepingumahte suurendada. Kui kõik sujub eeltoodud plaani järgi, oleks Sõnajalgade sõnul ka rohkem läbirääkimisruumi kahjunõude vähendamiseks.

„Seeläbi looksime lisandväärtust kogu Eesti majandusele tuulikutööstuse arengu näol, teisalt aitaksime kaasa riigi taastuvenergia eesmärkide täitmisele ning kliimamuutustega võitlemisele. Juhul kui lahendus seisneks üksnes kahjusummade hüvitamises, siis ka vastavad kahjunõuded liiguvad lõppkokkuvõttes globaalsete kliimamuutustega võitlemiseks, mis on iseenesest positiivne.“

Sõnajalad paluvad ministritel viivitamatult alustada läbirääkimisi tekkinud olukorra lahendamiseks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee