Seisukoht

Seisukoht | Привет, unustatud город (8)

Kaarel Täll, sporditoimetuse juhataja, 23. september 2019, 18:41
Käisin Narvas. Viimase aasta jooksul neljandat korda. Ja ilmselt lähen varsti uuesti. Kutsun sõpru kaasa ja kiidan neile sealset omapärast kultuuriruumi.

Tallinnas üles kasvades ja koolis käies kinnistus minus teadmine, et Narvas ei käida. Perekondlikud ja ka koolide korraldatud väljasõidud viisid igale poole mujale: Pärnusse, Haapsallu, Tartusse, Kuressaarde, Rakverre, Võrru jne. Ainus lapsepõlve Narva-külastus oli Flora jalgpallipoistega, kui meid bussiga ühele staadionile viidi ja järgmise paari tunni jooksul Narva Torsiidalt hirmsa kolaka saime. Ja siis sõitsime ruttu pealinna tagasi.

Mitte keegi ei rääkinud sealsest elust ega inimestest. Tõsi, AK uudised tõid aeg-ajalt välja, et olukord Narvas oli halb. Teadsin, et seal levib HIV ja Kreenholm pandi kinni. Sellega vist asi piirduski.

Kokkuvõttes olen praegu pigem hämmeldunud, kuidas Eesti suuruselt kolmas linn minu jaoks ühiskonnast välja lõigati. Ilmselt pole mõtet kellegi poole näpuga viibutada, aga see peab olema õppetund edaspidiseks. Pisikeses riigis ei saa mitte kedagi sel viisil üle parda visata. Seega aitäh kõigile, kes viimase paari aasta jooksul on aidanud Narvat nii mulle kui ka teistele tutvustada, olgu nendeks Station Narva festivali korraldajad või kohalikud aktivistid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee