Poliitika

Õiguskantsleri löök presidendile: kaitsevägi võib ohu korral tegeleda luurega (61)

Toimetas Marvel Riik, 20. september 2019, 18:08
Ülle Madise.Foto: Tiina Kõrtsini
President Kersti Kaljulaid on kahel korral jätnud välja kuulutamata kaitseväele täiendavaid varjatud jälgimise õigusi andva seaduse ning pöördunud sellega riigikohtusse, kuna leiab, et see on põhiseadusega vastuolus. Õiguskantsler Ülle Madise on aga vastupidisel arvamusel.

„Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus ei võimalda piirata isikute põhiõigusi rohkem, kui kehtiv õigus seda juba lubab. Vaidlusalune küsimus on eelkõige selles, kellel on kaitseväe julgeolekuala kaitseks õigus isikuid varjatult jälgida,“ kirjutas õiguskantsler riigikohtule. „Eesti vabariigi territooriumil on isikute varjatud jälgimise õigus jälitus- ja julgeolekuasutustel. Kaitseväe korralduse seaduse muudatus annab konkreetselt kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil selle õiguse edasilükkamatul juhul ja kõrgendatud ohu tõrjumiseks ka kaitseväele. Leian, et kavandatavad eraelu puutumatust piiravad meetmed on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja neid ei saa pidada põhiseadusevastaseks ka muudel alustel.“

Kaitseministeerium on koostanud eelnõu, millega tahetakse kaitseväele anda täiendavaid õiguseid, mis võimaldaks luurata inimeste üle, kes võivad kujutada organisatsioonile ohtu. Muu hulgas puudutab eelnõu isiku ja tema andmete varjatut jälgimist-kontrollimist ning variandmete ja konspiratsioonivõtete kasutamist.

„Küsimus on selles, et inimene, kes teadlikult liitub kaitseväega, aktsepteerib ka asjaolu, et tema suhtes rakendatakse süvendatud taustakontroll. Arvan, et viimaste sündmuste valguses [septembris võeti vahi alla riigireetmises kahtlustav major Deniss Metsavas ja tema isa Pjotr Volin] ei ole põhjust isegi küsida, kas see on vajalik või mitte,“ rääkis kaitseminister Jüri Luik mullu novembris.

Mis puudutab küsimust, kas kaitseministeeriumi ei trügi vastuluuramisega kaitsepolitsei (kapo) pärusmaal, jäi minister eitavale seisukohale. „See ei ole mitte mingil juhul kapo töömaale liikumine. See on lihtsalt soov võimaldada sõjaväeluurel garanteerida, et inimeste taust oleks piisavalt kontrollitud,“ ütles Luik. „Need [kaitseväelased] on inimesed, kes kõik mingil viisil omavad riigisaladust. Need on inimesed, kes kõik ühel või teisel viisil võivad kasutada surmavat jõudu ehk relvastust. [Seetõttu on] sellised süvendatud kontrollimeetmed kaitseväe sees loogilised.“

Riigikogus võeti muudatus esimest korda vastu tänavu 20. veebruaril. Vabariigi president jättis selle aga 7. märtsil välja kuulutamata. 29. mail võttis parlament seaduse uuesti muutmata kujul vastu ning esitas selle 31. mail presidendile. Riigipea otsustas sarnaselt 7. märtsile. 14. juunil pöördus president riigikohtu poole taotlusega tunnistada kõnealune seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Presidendi hinnangul annab muudatus kaitseväele isikute varjatud jälgimiseks põhjendamatult laiad võimalused.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee