Seisukoht

Seisukoht | Õõvastav kaamoseaeg? (7)

Ia Mihkels, toimetaja, 20. september 2019, 17:55
Foto: MATI HIIS
Kalendri järgi on meil täna veel suvi, sügis algab alles esmaspäeval, aga iga septembrikuu vihmailm on kaasa toonud kaeblemisi: ongi kõik, nüüd on sügis käes: märg ja külm, pime ja porine, õõvastav ja masendav kaamoseaeg.

Pole ma isegi sellest patust prii – niipea, kui päikeseliste päevade vahel koidab mõni vihmane ja morn hommik, tahaks halisema hakata. Aga miks õigupoolest? Paari aasta eest pani selle üle mõtlema talviti Tenerifel resideeruv kliimapagulane – nii ta ise ennast nimetab – Olavi Antons, kes on seal kümmekond aastat eestlastele saart tutvustanud. Pärast seda kohtumist püüan oma sügisest halisemissoovi vaos hoida. „Igavene kevad tähendab, et kevadet pole üldse,” ütles Olavi, põhjendades, miks pole temast püsivat soojamaa-asukat saanud. „Kui sa ei ole mitu kuud vettinud, siis sa ei saa kevadest tõelist mõnu tunda.”

Kliimapagulane teab, millest räägib, seega – valmistugem mõnuga vettima ja harjutagem end mõtlema, et neli aastaaega on tõeline õnn! Kusjuures sügis ei ole ju ainult pimedus, külm, vihm ja pori. On ka värvide pillerkaar, retked seenemetsa, kargelt härmas hommikud, vanaema kootud triibulised villasokid, õdusalt praksuv kaminatuli, hõrgult lõhnavad ahjuroad ja õunakoogid.

Rõõmsat vettimisaega!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee