Poliitika

VIDEO | Martin Helme: lisaraha suunamisel on fookus haridus- ja kultuurivaldkonnal, siseturvalisusel ja keskkonnal (26)

Johanna-Kadri Kuusk, 19. september 2019 12:13
Foto: Youtube/ Eesti Pank
Eesti Pangas algaval pressikonverentsil osalevad peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme, välisminister Urmas Reinsalu ning riigihalduse minister Jaak Aab.

Rahandusminister Martin Helme sõnul ollakse riigieelarve kokku panemisega lõpusirgel. „Mõistan avalikkuse huvi ühe või teise kindla teema kohta, aga oleme võtnud seisukoha, et seni kuni me midagi ei ole lukku löönud, siis ei hakka me ühe või teise kindla teema kohta ka midagi kommenteerima,“ sõnas ta. Helme avaldas tänulikkust konstruktiivse koostöö eest valitsuse liikmete vahel.

„Mis on siis meie eesmärgid? Jõuda tasakaaluni,“ sõnas minister ja lisas, et 2022. aastaks peaks eelarve jõudma lõplikult tasakaalu. Rahandusministri sõnul on viimastel koosolekutel tegeletud raha tõstmisega ja nende põhiline fookus on olnud oma valimislubaduste ellu viimisel.

Helme kinnitas taaskord, et valitsusel on kindel eesmärk avaliku sektori palkasid tõsta. Ministri sõnul on eelarves lisaraha suunamisel pööratud fookus siseturvalisusele, haridusvaldkondadele, kultuuritöötajatele ja keskkonnaministeeriumi erinevatele allaasutustele, kus on praegu kõige madalam palgatase üldse. „See on arutluse all olev küsimus, praegu ei saa veel midagi täpselt öelda,“ tunnistas ta.

Ka Urmas Reinsalu on enda sõnul eelarvega rahul. „Võib öelda, et viimase kuuga on eelarves palju asju muudetud ja ta on muutunud aina nunnumaks,“ märkis välisminister.

Kuidas edeneb II pensionisamba reform?

Jüri Ratas toonitas pensionireformi puhul põhimõtet ja vanasõna, „üheksa korda mõõda, üks kord lõika.“

„Võib öelda, et oleme lõppfaasis. Pärast teeme kõik selleks, et siis jääks austatud riigikogul aega selle eelnõuga tutvuda.“

Välisminister tõi omakorda välja selle, et neljapäeval avaldatud MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi uuringu kohaselt on 68 protsenti vastanutest II pensionisamba vabatahtlikuks muutmise poolt ja selle vastu on 21 protsenti vastanutest. „On oluline ka see, mis on Eesti inimeste ootus. Tõepoolest kaks kolmandikku seda otsust ootab ja peab seda otstarbekohaseks,“ sõnas Reinsalu.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee