Seisukoht

Seisukoht | Appi, nakkuslik haihtumine! (7)

Evelin Kivimaa, toimetaja, 18. september 2019, 16:54
Foto: Stanislav Moškov
Viimastel nädalatel esitasin kolm küsimust inimestele, kellega suhtlesin erinevas rollis, olles kord töövõtja, siis tööpakkuja ja kolleeg. Nende roll oli aga täpselt ühesugune: haihtumine, justkui musta auku!

Kirjastajalt uurisin, kuidas jääb raamatumõttega, mida arutasime… kuni poolteist nädalat tagasi rebenes kirjavahetus ootamatult ja ühepoolselt.

Töömees hakkas üle poole kuu edasi lükkama aega, millal ta viimaks jõuab mu koju poolikuid töid lõpetama. Alguses ajas see ju naerma, et kraanikauss on kapi põhjas, mitte selle peal, aga iga nali ju ükskord ammendub!

Ekskolleegilt pärisin, millal valmib tema viimane ripakile jäänud artikkel, mida ta poolteist nädalat tagasi lubas saata „homme“.

Kõigi kolme vastus oli päevade ja nädalate viisi sama: mitte kui midagi! Nad olid justkui haihtunud musta auku.

Ent sellega oli mul siiski vastus käes – elu on liiga lühike, et haihtujatega asju ajada. Kuna haihtumine kipub nõnda levima, siis kardetavasti on see nakkav.

 PS Ekskolleegilt tuli lõpuks sõnum, et viimasest loost ei tulnud midagi välja. Oh üllatust!

PS 2 Töömees võttis mu telefonikõne vastu ja lubas tulla kolme päeva pärast. Loodan südamest, et mustast august on väljapääs siiski olemas! Sama loodab ka mu kraanikauss.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee