Kommentaar

Toomas Alatalu | Iisraelis võitis vene keel (6)

Toomas Alatalu, vaatleja, 18. september 2019, 15:18
Teisipäeval toimunud Iisraeli erakorraliste valimiste lõpptulemused pole veel selged, aga saab öelda, et võitjaks osutus pigem selle venekeelne kui vaid heebrea või inglise keelt kasutav elanikkond.

Pealkiri on mõistagi laenatud Venemaa presidendilt Putinilt, kes juhtumisi samuti teisipäeval Moskvas toimunud juutide üleilmse fondi Keren Hayesod kongressil kuulutas, et tänu Iisraelis elavale 2 miljonile Vene punaimpeeriumi aladelt pärit asukale (elanikkond on kokku 9 miljonit) peetakse Kremlis Iisraeli venekeelseks riigiks. Kongress aplodeeris sellele ja tunnustas kenasti Putini teistki tõdemust sellest, et kahjuks üksnes Euroopa juudiorganisatsioonid, sealhulgas Balti riikide omad, julgevad toetada Venemaad teise maailmasõja ümberkirjutamise vastases võitluses kuni selleni välja, et protestivad tänavail koonduslaagrite „riietust“ kandes (mida on juhtunud Lätis).

Peatõde on selles, et äsjaste valimistulemuste põhjal otsustab uue valitsuskoalitsiooni koosseisu Avigdor Liebermani juhitud venekeelsete partei Yisrael Beiteinu (Meie kodu on Iisrael), mis 9 kohaga 120-liikmelises knessetis taastas oma varasema vägevuse ja tagab valitsuse loomise erukindral Benjamin Gantzi juhitud Sinivalge (= Iisraeli lipu värvid) koalitsiooni juhtimisel. Vaid 5 kohta võitnud Lieberman osutus kaalukeeleks juba 9. aprilli valimiste järel, kui peaminister (1996-9 ja aastast 2009) Benjamin Netanyahu parempoolne Likud edestas napilt Sinivalget (selguse mõttes võiks öelda – endist Tööparteid), kuid ei saanud parlamendis enamust ehk 61 kohta kätte ilma Liebermanita. 

Üksi kõigi vastu

Too endine liitlane aga keeldus Netanyahut toetamast kahel põhjusel – religiooni esiplaanile seadvatel juutidel on jätkuvalt liiga palju eriõigusi teiste kodanikega võrreldes ja Netanyahu ise on faktiliselt väljaspool seadusi, sest käib tohutu rahadega sahkerdamine, kuid peaminister ja tema pere tulevad kõikidest jamadest puhtalt välja. Need hoiakud osutusid määravaks viis kuud tagasi ja on seda praegugi. Sestap on selge, et ehkki Sinivalge ja Likud võitsid jälle ning suurenenud valimisaktiivsuse juures enam-vähem võrdselt hääli, langeb kaalukauss esimese kasuks, sest Lieberman on tugevam kui kevadel. Kui aga peaks sündima suur koalitsioon, on raske uskuda, et sinna mahuks ka Netanyahu (koos jätkuvate kohtuprotsessidega). Ehk siis – üks periood Iisraeli poliitikas on lõppemas.

Seda võib pidada jultunud jõupoliitika perioodiks. Netanyahu korraldas isegi oma  valimiskampaania viimase ürituse Jordani jõe orus – alal, mis ÜRO otsuse kohaselt kuulub palestiinlastele, ent mille Netanyahu oli 10. septembril ehk nädal enne valimisi lubanud liita Iisraeliga. Järjekordne näiliselt kõva minek üksi kõigi vastu, kuid Iisraeli puhul pole kunagi kindel, kas see ka päriselt nii on. Netanyahu on teadu ajanud eriti riskantset mängu Valge Maja ja Kremli vahel ning kevadel oli seis säärane, et Netanyahu sai kokku nii Trumpiga (25. märts) kui ka Putiniga (4. aprill) enne valimisi. Esimest ta muidugi tänas eeskätt USA saatkonna Jeruusalemma ülekolimise eest. Juunis 2019 said aga Iisraelis kokku USA presidendi julgeolekunõunik Bolton, Venemaa julgeolekunõukogu sekretär Patrushev ja Netanyahu oma nõunikuga. Pretsedenditu kohtumine ja oli, mida arutada. Kasvõi Venemaa sõjalennuki allatulistamist Iisraeli lennuväe kaasabil Süürias.

Oodatakse liidrivahetust Iisraelis
Peatselt aga järgnes oluline nihe USA-Iraani poliitikas – Netanyahu aga peab Iisraeli esimeseks ohuks just Iraani – ja 10. septembril kaotas Bolton isegi ameti. 12. septembril ehk siis pärast Jordani oru kuulutamist omaks oli Netanyahu Putini palge ees Sotšis, kus peetud kõnelusi ümbritseb saladuskate. Teiste hulgas olid kohal  kaitseminister Šoigu ja välisminister Lavrov, kes andis ajakirjanikele ülevaate räägitust ja lahkus siis küsimusi ootamata.

14. septembril tuli ootamatu droonirünnak Saudi Araabia naftatehastele, mis andis Valgele Majale võimaluse näidata, et ka nemad on Netanyahu poolel enne valimisi. Teatas ju Trump esimese hooga valmidusest sõlmida kaitsepakt Iisraeliga ja riigisekretär Pompeo kuulutas kohe, et rünnakute taga on Iraan. Tunnid hiljem rääkisid kõik juba tagasihoidlikumalt, ent Valge Maja toetus ja just Netanyahule jäi ju selgelt kõlama. Samasuguse suhtumise endasse oli Netanyahu suutnud avalikkusele esitada ka Sotšis. Teisipäeval jõudis Putin Moskvas – enne valimiste lõppu Iisraelis – kiita Netanyahule lisaks tema vanaisagi, ent eks seda sorti avaldusi saa ka mitmeti võtta.

Päev enne Iisraeli valimisi olid Ankaras koos Süüria rahuprotsessi garandid – Putin, Türgi president Erdogan ja Iraani president Rouhani. Kohal olid ka pühapäeval Süüria president Assadi külastanud Venemaa peavahemehed antud konfliktis. Kohtumise lõppedes anti klassikaline topeltetendus – koosotsustatut tutvustas Putin, kes aga ei puudutanud sõnagagi Iisraeli poliitikat üldse ja Süüriaga seotult neid taunivaid punkte, mis olid kirjas kolme liidri ühisdeklaratsioonis ja mida mõistagi kasutavad nüüd oma propagandas kõik araabia maade infokanalid. 

Kui summeerida kõik viimasel ajal Kremlist ja Valgest Majast kostnud avaldused Netanyahu ja tema poliitika aadressil, saab siiski järeldada, et maailma kaks vägevamat tegelikult ootavad liidrivahetust Iisraelis. Kahel ülisuurel on raske enda kõrval taluda kolmanda pidevaid soolosid, mis üksnes sünnitavad uusi pingeid ajal, mil on vaja samuti positiivseid, paljusid rahuldavaid lahendusi. Iisraeli uus võimalik peaminister 60-aastane Gantz on pikalt seisnud relvajõudude eesotsas, mis annab kindlusetunnet valijatele. Pealegi lubab ta rahukõnelusi araablastega ja riigi sisepoliitikat demokratiseerida.

6 KOMMENTAARI

i
Iisrealis kutsutakse hellitavalt Venest tulnud vendi ja õdesid vene sigadeks. 24. september 2019, 15:23
Kas keegi oskab seda seletada...Meil siin Eestis nii ei nimetata.
i
Iisrealis kutsutakse neid vene sigadeks.. 20. september 2019, 18:11
Kas Alatalu teab milles asi.. Eestis esinevad rahvuskonservatiividena...
Loe kõiki (6)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee