Eesti uudised

Ligi pooled eestlased on kokku puutunud häkkimisega, kuid ei tea, mida siis teha 

Toimetas Johanna-Kadri Kuusk, 18. september 2019, 12:57
Foto: Martin Ahven
Uuring: ligi pooled eestlased on lähedalt kokku puutunud kontole häkkimisega, kuid neil pole aimugi, mida sellisel puhul teha.

Samsungi ja CybExeri koostöös valminud ja uuringufirma Norstat läbiviidud uuringu kohaselt on lausa 44 protsenti eestlastest puutunud otseselt või kaudselt kokku olukorraga, kus nende või nende lähedaste kontosse on häkitud või on nende andmed mingil muul viisil lekkinud. Põhiliselt on tegu e-maili pettuste ohvriks langemisega, kuid häkitud on ka inimeste sotsiaalmeediakontodesse.
 
„Kõige olulisem, mis uuringust välja tuleb on see, et kuigi paljud eestlased on andmelekete ja kontode häkkimise ohvriks ise langenud ja 84 protsenti on enda andmete turvalisuse pärast mures, ütleb 53 protsenti vastanutest, et nad ei tea, mida sellises olukorras peale hakata. Enamik ei ole midagi kuulnud ka telefonides olevatest turvalahendustest, mis nende andmeid kaitsta aitaksid. Näiteks erinevad paroolihaldurid või Samsungi telefonide puhul Knox turvasüsteem. Selgelt on väga oluline viia inimesteni teadmine, kuidas end küberruumis ja eriti just mobiilide maailmas paremini turvata,“ ütles Samsung Eesti mobiilidivisjoni juht Antti Aasma.
 
Aasma lisas, et nutiseadmete turvalisusele suurema tähelepanu pööramine on oluline just seepärast, et nagunii liigub juba suurem osa meie personaalsest informatsioonist mobiilide kaudu. 
 
Oskamatus end kübermaailmas kaitsta kajastub ka inimeste käitumises. Näiteks ei kasuta 13 protsenti vastanutest jätkuvalt enda telefonis mitte ühtki sisselogimissüsteemi, mis tähendab, et nende telefon ja sealsed andmed on pidevalt ilma igasuguse kaitseta. Samuti lükkab iga kümnes eestlane telefoni tarkvarauuendusi edasi nii kaua kui võimalik või ei tee neid üldse.
 
„Lisaks võib välja tuua andmete varundamist. Ligi kolmandik (29 protsenti) ei varunda enda andmeid absoluutselt ning 42 protsenti kasutavad selleks välist kõvaketast, mis võib küll toimida, kuid ketta kadumise või varguse puhul on andmed taaskord läinud,“ sõnas küberhügieeniettevõtte CybExer vanemanalüütik Hans Lõugas. „Neljandik vastajatest hoiab enda tööga seotud andmeid samuti enda isiklikus mobiilis, mis võib kõike eelmainitud arvesse võttes olla väga ohtlik.“
 
Antti Aasma ja Hans Lõugase sõnul tuleks turvaaukude ja andmete lekkimise vältimiseks kõigepealt kasutusel võtta küberhügieeni põhitõed. Loomulikult tuleks kaitsta enda telefoni lihtsate meetmetega nagu PIN kood, sõrmejäljelugeja või näotuvastus, et pahalane ei saaks telefoni varastamisel sellesse ilma igasuguse takistuseta sisse. Seejärel tuleb rakendada rangemaid turvameetmeid paroolides. Valida pikemad, sümboleid ja suurtähti sisaldavad paroolid ja ideaalis kasutusele võtta paroolihaldur, mis aitab parooli inimesel ka ise valida. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee