Maailm

Brexit kui kirev vatitekk, mida sikutavad enda poole kõiksugu iseteadvad egod (6)

Tiina Tamman, 18. september 2019, 08:20
NEUTRAALSEL PINNAL: Suurbritannia peaminister Boris Johnson (vasakul) kohtus Euroopa komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga Luxembourg’i restoranis Le Bouquet Garni.Foto: AP/Scanpix
Suurbritannia peaminister Boris Johnson kohtus esmaspäeval Luxembourg’is Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga. Vahetult kohtumise eel avaldas Johnson artikli ajalehes Daily Telegraph, milles ta kinnitas veendunult, et Brexiti uuendatud lepe Brüsseliga tuleb lähinädalatel ning riik lahkub Euroopa Liidust 31. oktoobril.

Daily Telegraph on seesama ajaleht, mille kolumnist Boris Johnson oli enne juulis peaministriks saamist. Kolumnistina oli tal ülesanne kirjutada kopsaka rahasumma eest (275 000 naelsterlingit aastas) üks artikkel nädalas. Lisaks sai ta parlamendiliikme tasu (ligi 80 000 naelsterlingit aastas) ning teda kutsuti tihti üritustele kõnelema (ligi 100 000 naelsterlingit ühe kõne eest). Miks siis selline kuulu järgi rahamaias mees tahtis üldse peaministriks hakata (aastapalk vaid 150 000 naelsterlingit)? Isegi kuninganna olla seda küsinud, kui Johnson käis tema juures audientsil.

Samal teemal

2016. aasta juunireferendumil toetas Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust 51,89% osalenutest. Londonis, Šotimaal ja Põhja-Iirimaal jäid samas peale need, kes soovisid jääda Euroopa Liitu. Eelmisel nädalal seaduseks saanud parlamenditahe näib küll lahkumist taotlevat peaministrit nurka suruvat. Seaduse kohaselt peab Johnson paluma ajapikendust, kui 19.oktoobriks pole saavutatud Brüsseliga kokkulepet. Ja kokkuleppe saavutamine näib olevat võimatu.

Läbimurret ei toimunud

Seda tõendas ka esmaspäevane lõunasöök Luxembourg´i nooblis restoranis Le Bouquet Garni, kus Boris Johnson ja Suurbritannia Brexiti minister Steve Barclay kohtusid Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ja Euroopa liidu pealäbirääkija Michel Barnieriga.  Läbimurret ei toimunud. Meedia pani uudiste keskmesse Luksemburgi peaministri Xavier Betteli, kes ahastas pressikonverentsil, kus Johnsonile määratud koht jäi tühjaks, et terve Brexiti probleem on Suurbritannia probleem, eelkõige aga konservatiivide partei probleem. „Ei saa meie tulevikku pantvangiks võtta selle nimel, et parteipoliitika võidaks,“ ütles Bettel. 

Johnsoni meelest on aga praegune sisepoliitiline kriis tingitud Briti parlamendi soovist Euroopa Liitu jääda, mida maskeeritakse sooviga vastu seista leppeta lahkumisele. See aga kahjustab Johnsoni šansse läbirääkimistel. Ilma leppeta lahkumine peab jätma tõsiselt võetava variandi mulje, et Brüssel Põhja-Iiri piiri suhtes järele annaks. Sellepärast ongi Johnsoni valitsus välja töötanud leppeta lahkumise plaani, mis avaldati suure käraga ajalehes Sunday Times.  See plaan näitab, milliste kahjudega  leppeta lahkumisel koheselt kokku puutub. Ja ehkki Johnson on kindel, et riik lahkub Euroopa Liidust 31.oktoobril ja soovitavalt leppega, ei ole tal peale toreda sõnadevoolu mingit konkreetset lahendust Põhja-Iiri probleemile pakkuda.

Ekspeaminister David Cameron avaldab memuaarid 

Neljapäeval avaldatakse endise peaministri David Cameroni memuaarid. Neist on juba ettetellimisega saanud ülipopulaarne raamat. Pealkirja all „For the Record“ (“Et märk maha jääks“) kaitseb Cameron oma otsust 2016. aastal referendum korraldada (teda on selle otsuse eest palju kritiseeritud), ent tunnistab, et tulemus valmistas talle ränga pettumuse.

Foto: waterstones.com

Johnsoni käitumist referendumikampaania ajal peab Cameron lubamatuks ning on kindel, et Johnson asus lahkumist toetava leeri etteotsa vaid selleks, et oma karjääri edendada.

Opositsioonis olev liberaaldemokraatide partei on oma aastakoosolekut lõpetamas kinnitusega, et võimule tulles on nad Euroopa Liitu jäämise poolt. Samuti opositsioonis olevad leiboristid alles alustavad aastakoosolekuga. Neil puudub kindel selgus. Hetkel pooldavad nad uue referendumi korraldamist, ent otseselt Brexiti vastu on sõna võtnud vaid üks tippjuhtidest, Tom Watson.

Samas alustas teisipäeval kuulamisi Briti Ülemkohus, kus otsustatakse, kas Johnsonil oli õigus nii pikaks ajaks – viieks nädalaks – parlamenditöö seisata. Ja ära ei tohi unustada ka juriste, kes aktiivselt otsivad seadustes auke, mis lubaksid Johnsonil eirata ajapikendust nõudvat seadust. 

6 KOMMENTAARI

j
Jüri 19. september 2019, 06:13
Too Breksit on selge märk, et venemaa järjekordne sekkumine mõjutas referendumi tulemust. Enamus ei soovi lahkuda Euroopa Liidust. Uus brexit snnaks adekvaatse ülevaate rahva soovist.
t
T.Mets 18. september 2019, 14:06
Too Brexit. on selge märk sellest,, et praegune monstrum nimega Euroliit vajab põhjalikku ümberkorraldust
Loe kõiki (6)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee