Poliitika

FOTOD | Õiguskantsler Madise: häbiposti pandud lastekaitsja ei saa ennast kaitsta (31)

Johanna-Kadri Kuusk, 17. september 2019, 10:09
Õiguskantsler Ülle Madise andis aasta tööst ülevaateFoto: Erik Peinar
Õiguskantsler Ülle Madise annab teisipäeval algaval täiskogul istungil Riigikogule ülevaate oma tegevusest ajavahemikul 1. septembrist 2018 kuni 31. augustini 2019. Lõppenud aruandeperioodil saadeti õiguskantsleri ametkonnale ühtekokku 3782 avaldust.

Õiguskantsler kritiseeris oma aastaülevaates bürokraatlikku keelekasutust, mis pärsib igaühes väärtusliku inimese nägemist. „Kui tegu on „kliendi“ ja „teenusega“, on paratamatult lihtsam ükskõikselt õlgu kehitada: „Klient ei saanud teenust.“ Kui tuleks öelda, nagu asi on − näiteks, et ema ja ta abivajav laps jäeti hätta –, oleks vist raskem inimesi uksest välja menetleda,“ rääkis Madise.

Õiguskantsler juhtis tähelepanu ka sellele, et ametnike ja poliitikute tööalaseid vigu hinnates tuleks hukka mõista teadlikud kuritarvitused ja tegematajätmised, mis tulevad eelkõige laiskusest, hirmust ja südametunnistuse puudulikkusest. Kui aga eksimuse taga on valearvestus või -info, peaks hukkamõistu asemel tunnustama julgust viga parandada.

Kas II pensionisamba reform on seaduspärane?

Saadikutel oli õiguskantslerile rohkelt küsimusi II pensionisamba vabatahtlikuks tegemisel kohta. Madise ei saanud nii mõnelegi küsimusele vastata, kuna konkreetne eelnõu ei ole veel valmis.

Kuidas kohelda neid, kes rumala peaga oma teise samba säästud laiaks löövad? Madise sõnul on põihiseadusega määratud, et kõigile ühiskonnaliikmetele peab olema tagatud elamiskõlblikud tingimused. „On teada, et kui kaob ära pensionisüsteem, mille abil on seni vanaduseas ära elatud, siis peab selle arvelt hakkama muul moel sotsiaalabi pakkuma,“ kommenteeris ta.

Kas pensionireform ei lähe kuidagi põhiseadusega vastuollu? Madise sõnul on seda veel vara öelda, kuna reformi põhiseaduspärasus sõltub paljudest pisikestest detailidest. 

Kas pensionieas vanema hooldamine on ainult laste ülesanne?

Mitmed saadikud pärisid selle kohta, kuidas peaksid toimima need inimesed, kellel on lisaks oma leibkonnale tarvis maksta ka oma eakate lähedaste eest. 

Madise sõnul on selle murega nende poole väga sageli pöördutud. „Oleme selgitanud, et lapsed peaksid oma vanemaid ja oma teisi abivajajaid pereliikmeid aitama peamiselt rahaliselt nii palju, et see neid ennast ei kahjusta. Põhiseaduse kohaselt ei tohiks eeldada, et lähedane ei peaks jätma näiteks oma õpinguid lähedase kodus hooldamise pärast. Kohalikud omavalitsused on võtnud sageli seisukoha, et on õige lähedast hooldama jäänud inimeselt nõuda sisse hooldekodu arveid. Pahandust on selles valdkonnas palju,“ tunnistas Madise ja märkis, et veel keerulisemad on olukorrad, kus lapsed maksavad vanema eest, kes on samas oma vanemakohused täitmata jätnud.

Samas ei saa Madise sõnul kõike must-valgelt vaadata ja ta kinnitas, et on ka kodanikke, kes üritavad end varatuks skeemitada. „Üldistus nagu teeks kõik ametnikud halba tööd, ei pea paika. Kiidan näiteks sotsiaalkindlustusametit. Kahtlemata on õige, et inimesed skeemitavad osaliselt,“ sõnas ta.

Kõige dramaatilisema juhtumina tõi Madise välja korra, kus inimene väitis, et ta ei ole võimeline oma pisikesest pensionist kinni maksma oma raske puudega abikaasa hooldekodutasusid. „Lähemal uurimisel selgus, et tal oli vara küll, aga tema nägi seda nii, nagu tema ei peakski otsima lahendusi. Sama on ka tihti lastekaitseametnikega, kes pannakse sageli häbiposti, aga me ei saa midagi öelda, sest lastega seotud olukordades ei saa delikaatsete andmete kohta midagi avaldada.“

Kuidas säästa lahku läinud vanemate lapsi?

Saadikud tõid samuti probleemina välja ka lapsed, kes oma vanemate lahkumineku pärast kannatavad. Madise oli saadikutega nõus.

„See on tõesti äärmiselt suur probleem. Kui vanemate eluteed lähevad lahku, siis selle lahutuse käigus on tarvis nende kokkuleppeid. Ma saan aru, et sellistes olukordades ei ole kohe päris lepitus võimalik, aga on võimalik selgitada, millised on tagajärjed lapsele, kui ta elab õhkkonnas, kus vanemad kiusavad teineteist. See võiks olla juba lahutuse käigus mõistlikult kokku lepitud, sest laps peaks tulema sellest tervena välja.“

Madise sõnul ei peaks vanemate lahutusprotsess kohtusse jõudmagi, vaid tingimused saaks kokku lepitud juba enne seda. „Sellisel juhul ei jää laps olukorda, kus teda mööda kohut veetakse ja kus ta peab ütlema, kas talle meeldib rohkem isa või ema.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee