Eesti uudised

Eestlaste jumalaleiguse kontrollimine maksaks riigile 10 miljonit eurot 

Viljar Voog, 13. september 2019 14:50
Altarimaal Jeesusest Kaarli kirikus.Foto: Ilmar Saabas / Ekspress Meedia

Kord kümne aasta jooksul on eestlased ikka pannud podisema kohvipoti, toonud lauale koogikese ja võõrustanud kolmveerandtunniks rahvaloendajat. Statistikaamet soovib selle kalli lõbu lõpetada – kui 2021. aasta rahvaloenduses koguda kokku üksnes olemasolevad registriandmed, saaks säästa 10 miljonit eurot. Nende plaanis on siiski kaks suurt „aga“!

Rahvastikuregister, äriregister, ehitusregister… Eestis leidub ohtralt andmekogusid, kuhu statistikaamet on viimase kümne aasta jooksul investeerinud peaaegu kaheksa miljonit eurot, et seal paikneva info kvaliteeti tõsta. Eesmärk on üllas: kui ära kaotada traditsioonilised rahvaloendused, kus kuni 4000 küsitlejat käivad kuu aja jooksul läbi Eesti kodud, oleks võimalik kokku hoida kümme miljonit eurot.

On vaid üksikud küsimused, millele ei leia vastust ühestki registrist: millist murrakut inimene räägib, kas tal on suus üle kolme võõrkeele, milline on tema usuline kuuluvus, kas ta elab ikka registreeritud elukohas, kas tal on enda hinnangul tegevuspiirang ja mitu tundi ta nädalas tööd teeb. Need punktid on ka põhjuseks, miks statistikaamet ei saa veel välja öelda, et aastal 2021 asendatakse traditsiooniline rahvaloendus juba andmepankades leiduva info kokku kogumisega.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

04.09.2019
VÄRSKE STATISTIKA: elame järjest kauem, aga haigemana
28.08.2019
Kaos eesti keele õppes – õppida saab murdosa soovijatest, õpetajaid otsi tikutulega, raha muudkui kulub
16.07.2019
Eestlased eelistavad töötamiseks enim Soomet, kuid uue põlvkonnaga on trend muutumas

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee