Eesti uudised

Väikelinnades korterit välja üürides on võimalik selle hind juba aastaga tagasi teenida (56)

Toimetas Johanna-Kadri Kuusk, 13. september 2019, 11:50
ValgaFoto: Siim Lõvi/ Ekspress Meedia
Tallinna ja Tartu üüriäris on tavapäraseks aastaseks tootluseks 5-7 protsenti, aga väikelinnades on see kordi suurem, äärmuslikel juhtudel võib korter ennast juba aastaga tagasi teenida.

Ehkki statistika kohaselt valguvad inimesed paljudest väikelinnadest ära, on peaaegu igas linnas alles oma kohalikud väikesed majanduskeskused, mille töötajad vajavad kvaliteetset üüripinda. Neid aga napib ning markantsel kombel võivad isegi madalate korterihindadega linnades olla suhteliselt kõrged üürihinnad.

Samal teemal

Ka väikeses Valgas või osaliselt hüljatud Kohtla-Järvel makstakse heas asukohas ja seisukorras 2-toalise üürikorteri eest kuni 200 eurot kuus, samas korterite hinnad on väga madalad.

Pindi Kinnisvara Jõhvi kontori maakler Imre Hardõkainen ütles, et alles tänavu soetas üks klient Kohtla-Järvel 2000 euro eest täiesti elamiskõlbuliku korteri, millele sõlmiti kohe peale aastane üürileping kuuüüriga 200 eurot. „Peale tulumaksu tasumist teenib korter netotuluna tagasi ennast ainult ühe aastaga ja isegi kui tulevikus üürihinnad või korteri väärtus langevad, on investor saanud endale elamispinna täiesti tasuta ja iga tulevane üüritulu on nagu maast leitud raha,“ rääkis Hardõkainen.

„Kahetuhande eurose korteri puhul on muidugi risk vara väärtuse languseks suhteliselt olematu, sest alla nulli ta naljalt ikka kukkuda ei saa. Veidi kallimates piirkondades on tootlused muidugi madalamad, jäädes paarikümne protsendi piirimaile, kuid ka see on ikkagi väga hea äri. Suurimaks riskiks ongi võimalik majanduse jahenemine, mille tulemusel võivad väikelinnade korterite hinnad järsult kukkuda ja seeläbi võib suur osa alginvesteeringust vett vedama minna,“ selgitas ta.

Suur tabel: kinnisvara hakkab otsa saama!

Viimaste aastate jooksul on toimunud agar kinnisvara kokkuost, mis on viinud enamus suuremaid linnasid täielikku pakkumiste põuda.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et aktiivne üürikorterite kokku ostmine ja uue kodu soetamisel vana vara üüripinna alles jätmine on viinud pakkumises olevate korterite valiku üha ahtamaks. „Paljudes Eesti linnades on rekordiliselt vähe pakkumisi ja see soodustab väga agressiivset hinnatõusu – majanduskeeli on hetkel totaalne müüjaturg,“ sõnas ta

Peep SoomanFoto: Madis Veltman/ Ekspress Meedia

Eesti korterite hinnad on viimase 10 aasta jooksul tõusnud peadpööritavad 140 protsenti, mis annab aastaseks keskmiseks kasvuks üle 9 protsendi, kusjuures enam ei ole elukondlik kinnisvarasektor niivõrd sõltuvuses pankadest, vaid hoopis turistide voolust.

 

Soomani sõnul huvitab kõiki, mis saab edasi. Kuniks maailmamajandus peab, ei juhtu ka Eestis hullu mitte midagi.

„Umbes pooled kinnisvaratehingud tehakse ilma pangalaenuta, nii et vaba raha turult niipea otsa ei saa. Märkimisväärne on, et samuti umbes pooled korteritehingud tehakse mitte endale elamispinna soetamise eesmärgil, vaid plaaniga korter üürile anda ja suuremates linnades liigub üha enam üüriinvestoreid oluliselt kasumlikuma lühiajalise üüriäri suunas. Airbnb ja sarnased veebirakendused on heaks võimaluseks turistidele soodsat majutusteenust pakkuda,“ selgitas Sooman.

Samas on eksperdi sõnul turistidele üürikorteri pakkumises üks oht. „Kuniks jagub turiste, seniks jagub ka kinnisvaraturgu. Siin on ainult üks konks – maailmamajanduse jahenemise korral on reisimine esimene asi, mille inimesed oma eelarves maha kriipsutavad ja investoritel soovitan koguda puhvrit plaani B jaoks,“ ütles ta. „Kui kaovad ka Ukraina ehitajad, siis on tihedamas konkurentsis ka pikaajaliste üürnike leidmine raskem, nii et arutult endale pangalaenudega üürikorterite kokku kühveldamine ei tundu eriti jätkusuutlik tegevus,“ lisas ta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee