Maailm

VEEMAAILM: astronoomid leidsid esimese planeedi, kus elu võib olla võimalik

Toimetas Greete Kõrvits, 12. september 2019, 22:11

22 KOMMENTAARI

s
ss siit minema,kui maa varud otsas ja õhk ära reostatud ja maa paljas..../ 14. september 2019, 13:18
a
13. september 2019, 17:51
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele.
m
Maga kaineks/ 14. september 2019, 01:13
Ja siis kommenteeri õiget artiklit
i
Imme. / 13. september 2019, 17:11
Kas teisel planeedil on eluks tingimata vett vaja ? ,,leebe temperstuur "on ka meie teadmine parajusest. Mujal kosmoses hoopis teised tingimused hoopis teiseks eluks.
l
13. september 2019, 14:53
Looautor ära kanepit rohkem tõmba .....
n
Nii kaugele näevad siis kus need/ 13. september 2019, 10:26
n
Nii kaugele näevad aga nina ette ei näe/ 13. september 2019, 10:24
Kartulite noppimise robotit on tarvis. Suured kombainid vajuvad mutta ja selga küürutada pole efektiivne.
o
oswald/ 13. september 2019, 09:38
Mida tähendab "pool atmosfääri koosneb veest"? Meeletu õhuniiskus ja vihmapilved v ...?
o
oswald/ 13. september 2019, 09:47
kui veidi inglise keeles lugeda, siis "elu võib olla võimalik" tähendab seda, et mingisugused eluvormid võivad seal olla, inimestele sobivast elukeskkonnast on asi ikka väga kaugel.

t
Toomas Greenfeldt/ 13. september 2019, 09:26
Elon Musk tahab minna planeet Marsile elama. https://youtu.be/O9RgzXh9BUg
e
Eee/ 13. september 2019, 09:15
Astronoomid avastasid et elavad Maal ja siin saab ära elada?
m
Muidugi/ 13. september 2019, 06:21
on see suur nn. leid. Arvan, et Maa-sarnaseid planeete, kus elu meie kriteeriumite kohaselt võimalik on, leidub siiski avarustes hulgaliselt. Hiljuti keerles ka Päike veel ümber Maa.......
k
13. september 2019, 04:55
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele.
n
njah/ 13. september 2019, 13:23
Uued tehnoloogiad on olemas, ioonajamid näiteks. Keegi ei hakkaks keemilistel reaktsioonidel põhinevate rakettidega sinna lendama.
t
to njah/ 15. september 2019, 18:08
Kuskohas, alles ideedes? Kahjuks kuni seniajani pole kuulda olnud veel ühestki kanderaketist või kosmoselaevast, mis nende imeliste ioonmootoritega oleks startinud või kuhugi lennanud. Tähendab, projekt ei ole veel küps ega teostusvalmis. Seega jääb pigem ühte kategooriasse Herbert Wellsi ajamsinaga. Ka termotuumareaktorit, vesinikuelektrijaama hakati projekterima juba XX-saj. 50-ndatest alates. Aga seniajani ei ole suudetud luua töötavat termotuuma-elektrijaama. Probleem on sedavõrd keeruline, niivõrd paljudele küsimustele on veel vaja lahendused leida ja tehnilisi küsimusi ära lahendada.
t
teadlased ja nende arvutused/ 13. september 2019, 00:42
Müstiline kuidas oletatakse kui suur planeet on, palju seal vett ja palju kivimeid. See et planeet 100 valgusaasta kaugusel ei sega arvutamast.
n
njah/ 13. september 2019, 13:26
Spektroskoobist oled midagi kuulnud? Alati ei pea ise kohale minema ja labidat maasse lööma. Spektroskoobiga saab mingi objekti keemist koostumust uurida nii kilomeetri kui ka valgusaasta kauguselt. Tegemist ei ole oletamisega. Natuke maalähedasem näide sulle: politsei ei jookse ka stopperi ja mõõdulindiga su auto kõrval kui kiirust mõõdab. Samas nad ei oleta su kiirust, vaid teavad täpselt.
n
njah/ 13. september 2019, 13:26
m
Mart/ 12. september 2019, 23:34
Ja kuidas sinna saada, astronoomid ?
m
Mardile, 23:34/ 13. september 2019, 00:20
Istu Münchhauseni kahuritorusse ja sind tulistatakse sinna!

a
ab/ 12. september 2019, 23:26
No neid ju pea iga aasta avastatakse!
h
12. september 2019, 23:22
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele.
2
23:22-le/ 13. september 2019, 00:21
Mis asi need "lolused" on?
e
ekstaole/ 13. september 2019, 00:38
Teadmine et kuskil on planeet, millel on umbes maa temperatuur ja vett ei tooda kunagi maal mingit lisaväärtust. Suurendab astronoomide eelarvet ja huvi, ehk siis rohkem selle peale raha kulutamist. Selles mõttes on see asi lolus küll. Ma ei ütleks et nende eelarve tuleks nulliks ajada aga varsti on neid jälgitavaid planeete miljoneid või biljoneid siis võib küsida küll kui palju sinna raha kühveldada mõtet.
t
to ekstaole/ 13. september 2019, 13:29
Iga teadlaste uue avastuse ja leiutisega on nii, et algatuseks küsitakse, et "mis lisaväärtust see annab". Kui elektri olemust uuriti, siis ka imestati, et milleks seda vaja on või mis lisaväärtust see annab. Nende kaugete planeetide uurimisega on sama lugu. Kui kunagi peaks selguma, et mingi asteroid tabab Maad ja kogu elu hävineb, siis oleks ju hea, kui oleks mingi tagavaraplaan olemas?
e
ekstaole/ 13. september 2019, 14:22
Sa ilmselt ei saa ise aru kui absurdne su kommentaar on? Tehnoloogiline oskus ja energia mis vajalik asteroidi pihustamiseks või kõrvalejuhtimiseks on miljoneid kordi väiksem kui see mis vajalik saja valgusaasta kaugusele sõitmiseks. Üleüldse, kui inimkonnal on tehnoloogia aastatuhandeid tähtedevahelises ruumis kosmoselaeval elada ilma milleta kuidagi teise tähe süsteemi ei saa, siis tekib küsimus miks talle koduplaneeti üldse vaja. Realistlikum stsenaarium praktilisest kasust on see et leiad tehnoloogiale rakendusi päikesesüsteemis või maal aga kasutegur oleks väga väike.
k
kahtlustasin/ 12. september 2019, 22:59
kahtlustasingi kogu aeg, et Maal ei ole elu. nüüd on siis ametlikult kindel
2
22:59/ 13. september 2019, 00:23
Lapiku Maa all on planeet, kus on ka elu!
t
tibu/ 12. september 2019, 22:23
nojah..veel 50 aastat meie planeeti maad niimoodi ekspluateerida (tegelikult hävitada) nagu see praegu toimub...ja peamegi hakkma sinna K2-18b-le reisima...

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee