Seisukoht

Seisukoht | Kõik veeretavad, keegi ei vastuta (2)

Viljar Voog, reporter, 11. september 2019, 18:21
Foto: Stanislav Moshkov
„Tahame me või ei taha, juht vastutab,“ ütles mulle telefonis Maret Maripuu, kui meenutas, miks ta 2009. aastal ebaõnnestunud digiarenduste tõttu ministriametist tagasi astus. Sellisest mõtteviisist on Eestis kange puudus. Kui midagi untsu läheb, on alati esimene reaktsioon leida süüdlane, kusjuures tolle ainus kriteerium on „mitte mina“. 

Andke mulle süüdistus ja ma leian vähemalt viis vabandust, miks see ei vasta tõele, ja kui hästi läheb, siis ka kellegi teise, kelle kaela süü veeretada. Et ainuüksi süü või probleemi eksisteerimine on piisavalt kange põhjus, et ka oma osa selles tunnistada, ei arva tänapäeval keegi. Kes see ikka kõrgelt õrrelt vabatahtlikult pööblisse langeda soovib.

Eestile tuleks ühiskonnana kasuks tihedamalt peeglisse vaatamine. Tegu pole poliitilise sõnumiga peaministrile või kriitikaga panganduses rahapesu võimaldanud asutuste tippudele. Ka tavainimese hing saab sellest kergemaks, kui eksimust tunnistada ja selle eest vastutada. Vabanduse palumine on kokkuvõttes kergem kui süü kellegi kaela veeretamine.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee