ÕL TV | Õhtuleht

ÕL VIDEO | Eestikeelsele haridusele üleminek kütab kirgi: Rõivas lootis toetust, Baruto andis maksahaagi (99)

Gitta Riener | Video: Rauno Vahtre, 10. september 2019, 15:47
Foto: Rauno Vahtre
„See eelnõu on kiiruga tehtud, et opositsioonis näidata, et nad teevad midagi,“ põrutab riigikogulane Kaido Höövelson ehk Baruto, osutades Reformierakonna fraktsiooni teisipäevasele eelnõule, millega soovitakse Eesti alus- ja kooliharidus muuta ühtseks ning eestikeelseks.

Reformierakonna eelnõu kohaselt peaks eesti keelele üleminekuga alustama lasteaedadest alates 1. septembrist 2020, tagades iga päev selles keeles tunnid, kokkupuute eesti lastega ning vähemalt ühe õpetaja rühma kohta. Nii et lasteaeda lõpetades oleks mudilane valmis astuma eestikeelsesse kooli.

Valitsuskoalitsiooni kuuluvad Keskerakonna poliitikud nagu Jaanus Karilaid ja Kersti Sarapuu aga ei poolda Reformierakonna eelnõud. Nende erakonnakaaslane Kaido Höövelson leiab, et see on pealiskaudne ja kiiruga kokku klopsitud. Keskerakonda kuuluv riigikogulane Aadu Must tõi välja, et keelepoliitikaga seotud eesmärgid peaksid olema pikemaajalisemad ja laiemad kui ainuüksi haridussüsteemi eestikeelseks muutmine.

Fraktsioonitu riigikogulane Raimond Kaljulaidi sõnul ei vasta tõele Reformierakonna väide, et kõik koolid peavad olema eestikeelsed, tagamaks Eesti elanike üldist riigikeele oskust. „Keeleõppeks on väga palju erinevaid mudeleid. Ei saa olla nii, et on ainult üks ja õige. Mina õppisin näiteks eestikeelses koolis ja oskan väga hästi inglise keelt,“ toob ta välja.

Reformierakonda kuuluva Taavi Rõivase sõnul on tähtsaim see, et kõik Eestis elavad noored oskaksid eesti keelt. „See on teema, mida enne valimisi lubasid valijatele mitu erakonda, sealhulgas ka kaks valitsuses olevat. Keskerakond nimelt on öelnud, et nemad ei soovi eesti keelele üleminekut. Isamaa ja EKRE ütlevad, et nende meelest on see ainuõige valik. Järelikult ei jäänud Reformierakonnal muud üle, kui algatada eelnõu. Lootes sellele, et Isamaa ja EKRE käituvad valimiste eel antud lubaduste järgi.“

Juhtus aga nii, et Keskerakonna, Isamaa ja EKRE fraktsioonid andsid hoopis omakorda menetlusse eelnõu, millega tegid Vabariigi Valitsusele ülesandeks töötada välja eesti keele arengukava aastateks 2021–2035. „Valitsuse ülesanne on töötada välja detailne kava ja plaan eestikeelse hariduse jaoks. Meie haridussüsteem peab tagama kõigile hea riigikeele oskuse,“ märkis Isamaa fraktsiooni kuuluv Üllar Saaremäe. 

Kavandatav arengukava seab keelepoliitika arendamisel uusi sihte, sealhulgas toetatakse eestikeelset haridust ning tähtsal kohal on eesti keele digiarendus, milleks luuakse nüüdisajastatud sõnastikke, andmebaase ja digitaalseid keelekorpuseid.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee