Kommentaar

Toomas Alatalu | Venemaa ühtne valimispäev andis siiski vihjeid (2)

Toomas Alatalu, vaatleja, 9. september 2019, 18:29
Viis aastat tagasi Venemaal sisse viidud ühtne valimispäev on nutikas (USAst laenatud ja ka Venezuelas kasutatav) otsus, andmaks pilti poliitilisest temperatuurist riigi eri piirkondades peavalimiste ehk siis iga kuue aasta tagant toimuvate presidendi- ja viie aasta tagant olevate riigiduuma (parlamendi) valimiste vahelisel ajal. Esimesed on märtsis, teised olid 2011. aastani detsembris, ent toodi pärast Ukraina sündmusi-sanktsioone sealt 2016. aastal samuti septembri teisele pühapäevale.

Ühtsele valimispäevale läksid Vene föderatsiooni kuuluvad vabariigid, kraid ja oblastid üle nii-öelda ise lubatu piires aastat valides. Sestap toimuvad nüüd valimised igal aastal enamikus Venemaa subjektides (seekord olid need kõigis 85s), ent need on erinevad – ühtedes valitakse juhte, teistes esindusorganeid, kolmandates linnapäid, neljandates kohalikke esindusorganeid, viiendates peetakse järelvalimisi.

8. septembril 2019 valiti 16 haldusüksuse juhti (2018. a 22), pluss Inguššias valis kohaliku glava (varem võisid vabariikide juhid kanda ka tiitlit president) kohalik esinduskogu, 13 üksuse esinduskogud, kolme subjekti pealinna juhid ja täideti neli vaba kohta riigiduumas, kui ära mainida tähtsamad ametikohad. Ühtekokku aga valiti seekord Venemaal ligi 48 000 võimukandjat.

Võim valmistas ette

Venemaal valitsevast autoritaarsest võimusüsteemist märkigem siinkohal vaid seda, et võimuparteile Ühtne Venemaa (ÜV) pakkusid traditsiooniliselt konkurentsi Gennadi Zjuganovi kommunistid, Vladimir Žirinovski liberaaldemokraadid ja Jevgeni Mironovi esseerid (Õiglane Venemaa), pluss vähemtuntud, kuid samuti võimuga seotud seltskonnad. 

Võimuga opositsioonis olnud kooslused, kellest tuntuim on Aleksei Navalnõi juhitu, jäeti valimisvõitlusest välja juba kandidaatide registreerimise käigus, mis sai ajendiks mitmele protestiväljaastumisele juulis, kui tuli esitada paberid toetajate allkirjadega. Protestide jõuga laialiajamise, juhtide arreteerimise ja kohtuotsuste alusel kinnipanemisega saavutas võim enne valimisi olukorra üle täieliku kontrolli. 

Kuna toimunud protestid polnud võrreldavad  2011.–2012. aastal toimunutega ega saanudki seda olla, sest tegu oli üksnes kohalike valimistega, andis opositsioon ka ise ühel hetkel tagasikäigu, pakkudes „targalt valimist“. Ehk siis kutsuti üles valima ükskõik keda, aga mitte võimupartei esindajat. 

Tegelikult oli sellest vähe kasu, sest näiteks Moskvas oli valimisosalus 21,26% ja selle duuma on suhteliselt väike – 45-liikmeline, millest läks 26 kohta läks võimuparteile, 13 kommunistidele, kolm esseeridele ja kolm liberaalse Jabloko esindajatele, keda võib ainsana opositsiooniks pidada. Selge see, et see viimane arv ei tee Venemaa mastaabis ilma.

Mullusel ühtsel valimispäeval septembris, mis toimus pärast Krimmi vabastaja, taasühendaja jne, Vladimir Putini tagasivalimist presidendiks 18. märtsil 2018, juhtus igal juhul paljut – võimupartei kandidaadid Primorski krais, Habarovskis, Hakassias ja Vladimiris, k.a mehed, kellele Putin oli teinud kampaaniat, said ootamatult lüüa võimu satelliitparteide kandidaatidelt. Sestap toimusid teised hääletusvoorud, võimule ja rahale ülimagusas Primorski krais aga tühistati kogunisti valimised jne. Ehk siis oli jama kui palju ja seetõttu oli võim seekordseteks valimisteks paremini valmistunud. September 2018 ei kordunud – septembris 2019 said kõik haldusüksused endale juhiks need, kes olid selleks ette nähtud. Seejuures esines enamik tippkandidaatidest mitte Ühtse Venemaa esindajana, vaid nii-öelda omaalgatusliku kandidaadina.

Üllatus Krimmis

Haldusüksuste esinduskogude valimiste puhul oli silmakriipivat palju. Peaminister Dmitri Medvedev, kes on ka Ühtse Venemaa juht, kuulutas küll kärmelt, et valimised kinnitasid kõikjal võimupartei juhtivat osa ja positsioonide tugevnemist seal, kus need olid mullu nõrgad. Paras petujutt, sest eelmisel aastal valiti Habarovskis kuberneriks Žirinovski partei esindaja ja paraja üllatusena said sealse esinduskogu valimistel nüüd kindla võidu samuti liberaaldemokraadid – 57%, järgnesid kommunistid 17% ja alles kolmandana ÜV – 12%. 

On muudki üllatavat ja mõtlemapanevat – Krimmi esinduskogu valimistel sai Ühtne Venemaa 53,3% ja Sevastopoli linnaduuma valimistel (võitjana) 38,2%. Küsigem lihtsalt – kui 2014. a ehk siis pärast Krimmi okupeerimist-annekteerimist toimunud valimistel oli ta saanud mõlemas kohas üle 75% häältest, siis mis oli vahepeal juhtunud? Miks Krimm ja Sevastopol ei armasta enam nii suurelt teda vabastanud ja suuri investeeringuid poolsaarel teinud parteid?

Nagu on teada, määrati Krimmi okupeerimisel osalenud eriüksuste juht ja Putini endine ihukaitsja Aleksei Djumin 2016. a Tuula oblasti kuberneriks. Sestpeale on esimene Kremlis, teine Tuulas oma inimene, koos mängitakse hokit jne. Rääkimata Djumini avalikust esitlemisest Putini ühe võimaliku järglasena. Sestap võib väita, et ÜV kõigest 51,3% võidust oblastiduuma valimistel tehakse kindlasti mitmes kohas omad järeldused.

Ühtse valimispäeva suurim kõrvalmaik sündis siiski Venemaa kõrval asuvas Abhaasias, mis muutus Venemaa sõjalise operatsiooni tulemusena 2008. a nn iseseisvaks riigiks, ent selle poliitikat kontrollib täielikult Kreml ja Putin isiklikult. 3. augustil kohtus president sealse kauaaegse koostööpartneri president Raul Hadžimbaga, lubamaks igasugust toetust. Päev enne valimisi Abhaasias,24. augustil kirjutas Venemaa kaitseminister Šoigu aga alla koostööleppele oma sealse kolleegiga. Tasub lisada, et need sammud tehti pärast seda, kui juuli lõpus oli ootamatult haigestunud pea aasta end võimule vastandanud kohaliku opositsiooni juht, kes lõpuks kaotas koguni hääle ja oli sunnitud kampaaniast loobuma. 

Läks aga nii, et 86 000 hääletajast sai Moskva selge soosik Hadžimba kõigest 20 500 häält (23,85%) ja opositsiooni juhiks tõusnud Alhas Kvitsinia 19 000 häält (21,97% ). Ülejäänud hääled läksid seitsmele kandidaadile. 8. septembril toimunud teine hääletusvoor aga andis üllatusliku tulemuse – Hadžimba 47,38% ja Kvitsinia 46,19%. Need on küll esialgsed tulemused ja Kvitsinia on need protestinud, ent mõtlemisainet jagub – kui mainida vaid seda, et mullu septembris läksid Primorski krais asjad ikkagi nii, et Putini soosiku võitjast ei saanudki kuberneri. Venemaa ja Abhaasia valimised toimuvad aga ühe ja sama malli alusel.

2 KOMMENTAARI

r
reede 15. september 2019, 20:36
Toomas jälle kangeks Venemaa asjatundjaks hakanu Parem analüüsiks miks EL valimiste hääletusest osavõtjate arv nii armetu on
l
lõpetage see sonimine 10. september 2019, 08:35
ja vaadake horisondi taha nagu meie president ütles. Sealt aga midagi helget ju ei paista.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee