Eesti uudised

Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos: kasv jätkub aeglaselt (49)

Ohtulehte.ee, 9. september 2019 10:31
Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi esitlus.Foto: Martin Ahven
Rahandusministeeriumi värske majandusprognoos ütleb, et majanduskasv on juba mõnda aega aeglustunud ja seda väliskeskkonna tõttu. Tarbijad käituvad mõõdukalt, investeeringute kasv on hüplik. Sellest tulenevalt hindab ministeerium, et Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvab järgmisel aastal 2,2 protsenti, kuid edaspidi peaks kasv kiirenema.
  • Keskmine palk kasvab endiselt kiiresti

Eesti tööturg on heas seisus. Keskmine palk jätkab tõusu kiires tempos. Palgakasv peaks järgmisel aastal siiski aeglustuma koos majanduse jahenemisega. Aeglustunud palgakasvu kompenseerib osaliselt hinnatõusu pidurdumine. Tööpuudus püsib madalal 5 protsendi juures.

  • Hinnad tõusevad mõõdukalt

Oodata on hindade mõõdukat tõusu, mis ei ületa majanduse seisukohalt tervislikku taset. Hinnatõusu põhjustab eelkõige toidu ja teenuste kallinemine. Maailmamajanduse aeglustumine hoiab väliskeskkonnast tulevaid hinnatõuse tagasi. Selle mõjul on nafta hind langenud, tuues kaasa mootorikütuse mõninga odavnemise.

Valitsussektori rahanduse väljavaated

  • Eelarvepositsioon vajab parandamist

Riigieelarve koostamisel ei kao ära vajadus leida kokkuhoiukohti. Mai lõpus panime uue valitsusega paika riigi eelarvestrateegia ehk nelja aasta plaani. Uue majandusprognoosi ja muu vahepeal selgunud info valguses tuleb seda mõnevõrra muuta. Riigi eelarvestrateegia otsuste elluviimisel vastab 2020. aasta eelarvepositsioon uuendatud eesmärgile, 2019. aasta puudujääki tuleb vähendada.

  • Võlakoormus langeb 7 protsendile SKPst

Võlakoormus sel aastal veidi suureneb, kuid väheneb prognoosiperioodi lõpuks 6,7 protsnedile SKPst. Riigieelarve ülejääk loob küll eeldused reservide kogumiseks, kuid laenude tagasimaksed ja finantseerimistehingute rahastamine muudavad riigi rahavoo valdavalt negatiivseks. Negatiivne rahavoog kaetakse reservidest ning prognoosi kohaselt riigikassal uut laenuvajadust ei teki.

  • Maksukoormus langeb alla 33 protsendi SKPst

Maksukoormus on alaneva trendiga, kuna kiire palgakasv oodatavalt aeglustub ning aktsiisikaupade tarbimiskoguste tagasihoidlikust kasvust.

Rahandusministeerium: Eesti majanduse hetkeseis on tugev

Maailma majanduse ja Eestit kõige rohkem mõjutavate teiste riikide majanduse väljavaade on viimastel kuudel nõrgenenud ja seetõttu kasvab Eesti majandus ka järgnevatel aastatel, kuid varasemast aeglasemas tempos.

Eesti tööturgu iseloomustab praegu tööhõive kõrge tase ja palkade kiire kasv. Keskmine palk kasvab mulluse 1314 euroga võrreldes sel aastal 1404 euroni ja järgmisel aastal 1484 euroni. Palgad kasvavad märgatavalt kiiremini kui hinnad: keskmise palga reaalkasvu, mis arvestab hinnatõusu mõju, on tänavu oodata 4,8 protsenti ja järgmisel aastal 3,4 protsenti.

Tööga hõivatud inimesi on Eestis varasemate aastatega võrreldes rekordiliselt palju. Sel aastal on oodata tööl käivate inimeste arvu kasvu 1 protsendi jagu. Järgmisel aastal hõive kasv aeglustub 0,1 protsendile, sest vaba tööjõu ressurss on ammendumas. See tähendab, et ettevõtted peavad hakkama ärimudeleid ümber vaatama ja panustama enam tootlikkuse tõstmisele. Tööpuudus püsib tänavu 5 protsendi läheduses ja suureneb järgmisel aastal veidi, 5,6 protsendile.

Tarbijahindade tõus aeglustub kahe eelneva aastaga võrreldes: kui möödunud ja ülemöödunud aastal tõusid hinnad 3,4 protsenti, siis sel ja järgmisel aastal aeglustub hinnatõus 2,2 protsendile ning 2021. aastal 2,1 protsendile. Järgmisel aastal on oodata energiahindade langust, tarbijahindu kergitavad teenuste ja toidu kallinemine.

Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on aastatel 2019–2023 puudujäägis, mis vastavalt seadusega kehtestatud eelarvereeglitele seab valitsusele ülesande parandada eelarvepositsiooni vähemalt 0,5 protsendi võrra SKPst eelneva aastaga võrreldes.

Valitsussektori võlakoormus väheneb prognoosi järgi järgmisel aastal 8 protsendile SKPst ja kahaneb ka edaspidi, langedes 2023. aastaks 6,7 protsendini SKPst. Uusi laene pole prognoosi kohaselt vajadust võtta.

Maksukoormus on tänavu ja kahel järgmisel aastal 33 protsendi lähedal SKPst ja liigub langevas trendis, vähenedes aastal 2022 prognoositavalt 32,6 protsendile SKPst ja 2023. aastal 32,4 protsendile SKPst.

Samal teemal

12.09.2019
Et 28aastasena käia tööl vaid hobikorras, nõuab kainet meelt ja Exceli tabelit

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee