Kommentaar

Taavi Libe | Ebanormaalsete oludega ei tule kohaneda, vaid võidelda (9)

Taavi Libe, TV3 saatejuht, 8. september 2019, 18:42
Foto: Erki Pärnaku
Kooliaasta esimene nädal on seljataga. Kuigi minu kooliaeg jääb möödunud ja ülemöödunud kümnendisse, mäletan hästi, et septembri algus pole lihtne ja võib olla küllaltki salakaval. Minu elu esimene kooliaasta algas reedel. Aktus oli ennelõunal, mille eel ja järel pajatas klassijuhataja pateetilist ja väheinformatiivset koolialgusejuttu ning mõne tunni pärast olin tagasi kodus tavapäraste tegemiste juures.

Suurem šokk saabus järgmisel esmaspäeval, kui ema mind varakult üles äratas ning hakkas kooli tarbeks õppematerjale kokku pakkima. Mäletan üpris teravalt üllatust täis emotsiooni, et nii lihtne see kõik vist ikkagi olema ei hakka, kui veel eelmisel reedel tundus. Ja ega olnudki.

Algklassides valmistas peamiselt raskusi uue rutiini ja distsipliiniga harjumine ning kirjatehnikavihikute lõppematuna tundunud ridade täitmine. Hiljem tuli kohaneda ka süstemaatilise koolikiusamisega. Läinud kolmapäeval oli ETV saates „Pealtnägija“ üpris tuntud mudeliga lugu, kus tuntud prominendid pajatasid oma kunagistest kogemustest kiusu ohvrina.

Kiusamine pole normaalne

Olen kuulnud, et ala eksperdid suhtuvad sellistesse teemakäsitlustesse kerge skepsisega. Kuulsustest kiusatavate lugude kuulamine võib tekitada äraspidise arusaama, et olevikus raskuste kannatamine saab tulevikus premeeritud eduka ja glamuurse eluga. Üldjuhul kipub elu vist ikkagi teistpidi toimima. Kui keegi sind maast madalast igal sammul mutta tõukab, on keeruline loota, et jalad tulevikus alati puhtaks jäävad.

Lugu vaadates tabasin end siiski mõttelt, et selliste kogemuste kirjeldamine on vajalik. Peamiselt selleks, et kiusu täis keskkond ei mõjuks normaalsusena. Mäletan, kuidas vanemad koolikaaslased kirjeldasid omal ajal „legendaarseid“ kiusamislugusid, mis kõlasid nii õõvastavana, et olevikus elamine tundus päris mõnusa väljavaatena.

Paar aastat tagasi meenus mul üsna juhuslikult episood umbes kuuendast-seitsmendast klassist. Üks probleemne tegelane, kes oli endale kiusajana üle kooli juba aastaid nime teinud, tuli ideele toppida kustutuskumm täis teravaid nõelu ning jalutada sellega vahetundide ajal koridorides ning visata seda suvalistele kaasõpilastele koos hüüdega: „Püüa!“

Sõna valusast mängust levis õpilaste seas kiiresti, kuid see ei muutnud midagi. Teiste hirm kiusaja ees oli nii suur, et pigem löödi käed nõelu täis kummi ümber kokku ning kannatati hetkelist valu, kui astuti silmitsi võimaliku saatusega, mis võiks järgneda kurja autoriteedi mängureeglitele allumata jätmisele. Praegu tundub selline episood täiesti paslik õuduskirjaniku Stephen Kingi loomingusse, kuid toona oli see lihtsalt üks raske päev, mis tuli üle elada. Ei midagi erilist.

Räuskamine on saamas normaalsuseks?

Alanud kooliaasta üllatas mind veel ühe eripäraga. Viraalsete videote ajastul on saanud harjumuspäraseks, et lugematutest aktusereportaažidest kerkib igal aastal esile vähemalt üks põnn, kes lööb oma rikkumatus siiruses lauale sellised pärlid, et inimesed naeravad ja jagavad seda veel pikka aega.

Tänavusel sügisel jäid mudilased 15 kuulsuseminutist ilma, sest nende eest korjas aupaiste abiturient Kerttu, kes teatas Delfi TV-le antud lühikommentaaris, et maailm on väga tühi ja mõttetu paik ning inimesed peaksid välja surema, sest me põhjustame kliimasoojenemist ja kõik poliitikud on nõmedad. Oli see noore inimese ühiskonnakriitika? Paraku mõjus see pigem verbaalse jalahoobina kõigele, mis ette jääb.

Esimese hooga ajas video naerma ja tekitas tõepoolest soovi seda sõpradelegi jagada. Järgmisel hetkel hakkasin mõtlema, et mis on ühest noorest neiust teinud nii morbiidse ja maailma peale vihase tegelase? Kolmas mõte oli see, et kuidas erineb selle abituriendi sirgjooneline räuskamine umbes kolmandikust intervjuudest, mida on viimase aasta jooksul tehtud meie tipp-poliitikutega. Piduriteta räuskamise keskel elamine on muutumas samasuguseks normaalsuseks nagu vähemalt kunagi oli koolikiusamine. Jõudu kõigile, kellel jagub visadust voolule vastu liikuda ning öelda, et teistmoodi on ka võimalik.

9 KOMMENTAARI

p
Paberlehe tellija. 9. september 2019, 13:01
Anna olla.Tundsin head meelt,kui see Libe vikerraadiost varvast vajutas.Nüüd saab jälle hommikuti raadio lahti keerata ja sellega hea meeleoluga päev ...
(loe edasi)
l
Laavi Tibe 9. september 2019, 10:54
Olen juba ette TV3 saatejuht,arvamusliider.Mina tean tõde ja alati peidan ka jutusse piruka,et valitsust hur.jutada !!!
Loe kõiki (9)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee