Seisukoht

Seisukoht | Ainult mitte vabandust paluda! (24)

Elis Kusma, toimetaja, 8. september 2019, 18:42
Foto: Robin Roots
Hiljuti kirjutas The New York Timesi kaasautor, tuginedes küsitlus- ja uuringutulemustele, et poliitikud, kes paluvad vabandust halva käitumise või kohatute väljaütlemiste pärast, jäävad suurema tõenäosusega ametikohast ilma või ei osutu enam tagasivalituks. Selgitusena pakuti, et vabandusepalumist nähakse nõrkuse märgina või ülestunnistusena: meie halvimad kahtlused on osutunud tõeks!

Jutt käis muidugi USA poliitikutest, kuid järeldused võiksid sobida ka kodumaise poliitika konteksti. Selle valitsuse esimestel ametis oldud kuudel EKRE pärast väsimatult vabandust palunud peaminister Jüri Ratas on maksnud lõivu Keskerakonna kuni hiljutise ajani kivina kukkunud reitingutes, samas kui ekrelased, kes põhimõtteliselt ei palu vabandust ega arva, et seda peaks tegema peaminister, on olnud sõiduvees. Esimesed tagasilöögid tulid koos esmakordsete tunnistustega, et kuskil on eksitud. Muidugi ei pruugi asi olla (üksnes) mokaotsast lausutud vabandusepalumistes, vaid tegudes, mis ületavad kõige tulihingelisemagi EKRE toetaja taluvuspiiri – kui meenutada näiteks politseijuhi ülimalt kohmakat ametist vabastamise katset.

Mõtlemisainet siiski on: kas valijatena peame eksimist inimlikuks ja tunnustame siiraid katseid oma eksimusi heastada? Või premeerime hoopis teist tüüpi poliitikuid – neid, kellel jääb teolt tabatuna õigust ülegi?

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee