Eesti uudised

VESINE VAIDLUS: keskkonnaamet nõuab ja muinsuskaitseamet ei luba Linnamäe paisutust lõpetada (6)

Toimetas Triinu Laan, 6. september 2019 15:45
Linnamäe hüdroelektrijaam.Foto: Ivo Kruusamägi/Wikipedia
Keskkonnaamet teatas neljapäeval, et OÜ Wooluvabrikule Linnamäe paisul hüdroenergia kasutamiseks antud veeluba ei pikendata ja reedest seal elektrit enam toota ei lubata. Muinsuskaitseamet aga ei nõustu Linnamäel paisutuse lõpetamisega. 

Keskkonnaamet on seisukohal, et Jägala jõgi tuleb taas kaitsealustele liikidele sobivaks elupaigaks muuta. 

Samal teemal

„Jägala jõgi on üks väheseid Eesti jõgesid, mis sobiks elupaigaks mitmetele olulistele veeliikidele nagu lõhe, harilik võldas, jõesilm, harjus, meri- ja jõeforell, hink ja paksukojaline jõekarp. Kõigi nende liikide üle-euroopaline seisundi halvenemine on seotud justnimelt neile sobilike elupaikade hävimisega. Seetõttu ongi äärmiselt oluline leida kultuuriväärtuste ja looduskaitseliste huvide vahel kompromiss ja Jägala jõe looduslikkust hoida,“ selgitas Jaak Jürgenson, Keskkonnaameti Põhja regiooni juht.

Paisutamise tõttu on Jägala jõe lõhe ja meriforelli populatsioonid hääbunud. Linnamäe paisust allavoolu säilinud kärestik annab praegu vaid 1-2% Jägala jõe lõhe tegelikust potentsiaalist. Paisust ja paisjärvest ülesvoolu jäävatele kärestikulistele jõeosadele kala kudema ei pääse. Praegu on kehvade jõepõhiste lõhe populatsioonide tõttu lõhepüügikvoot Eestis alla 1000 lõhe aastas. Paisutuse likvideerimisel võiks aga TÜ Eesti Mereinstituudi teadlaste hinnangul lõhe looduslik sigimine Jägala jões tõusta kuni 12 600 laskujani aastas. Seega saaksime Jägala jõe loodusliku seisundi taastamisel tarbida rohkem kodumaist kala.

Muinsuskaitseamet vaidleb vastu 

Muinsuskaitseameti hinnangul on aga Linnamäe hüdroelektrijaama paisu vee erikasutusloa pikendamata jätmine keskkonnaameti poolt põhjendamatu, sest selles on arvestamata jäetud kõik teised keskkonnaeesmärgid ja mõjud peale rändekalade.

Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie sõnul on jõe vaidlusalune osa, lõik Jägala joast kuni Linnamäe paisuni, Natura2000 kaitseala oma oletatava potentsiaali, mitte seal hetkel elavate kalaliikide tõttu. „Läbi viidud keskkonna mõjude hinnang kinnitab, et tänase olukorra jätkumine ei sea ohtu ühegi kaitstava liigi tänast eksisteerivat seisu. Paisutuse lõpetamine oleks keskkonnahäiring, mille mõjud ei ole täna selged. Kokkuvõtvalt jõutakse keskkonnamõjude hinnangus kolme olulise valdkonna, loodus-, majandus- ja sotsiaalkeskkonna kaalumisel järeldusele, et eelistatud lahenduseks on olemasoleva olukorra säilitamine.“

Ehitismälestisena riikliku kaitse all oleva Linnamäe hüdroelektrijaama pais on heas seisukorras ning suurim ja silmapaistvaim enne Teist maailmasõda ehitatud pais Eestis. Mälestise tähenduse seisukohalt on väga oluline selle säilimine sobivas keskkonnas - vett paisutades. Kultuurimälestis säilib kõige paremini, kui see on kasutuses ning Linnamäe hüdroelektrijaamal on selle töös hoidmisest huvitatud omanik. Mälestise lammutamine või osaline lammutamine on mõeldamatu.

Raie sõnul tugineb Keskkonnaameti kavatsus keelduda vee erikasutusloa andmisest, samuti keskkonnamõjude hindamise aruande heakskiiduta jätmine ühekülgsele vaatele. Ka mõju kultuuripärandile on osa keskkonnaalasest mõjust. Eeltoodut arvesse võttes on Muinsuskaitseamet seisukohal, et kuna ametid pole aastate jooksul tulemuseni jõudnud, tuleb enne paisul muudatuste tegemist oodata ära Vabariigi Valitsuse seisukoht. Samal seisukohal on Kultuuriministeerium, kes saatis eile Keskkonnaametile antud asjaoludele tähelepanu juhtimiseks ametliku kirja. Kultuuriminister ning Keskkonnaminister on omavahelisel kohtumisel küsimuse viimiseks valitsuse tasandile juba kokkuleppele jõudnud.

"Keskkonnaameti käitumine on pahatahtlik"

„Väärib rõhutamist, et Keskkonnaameti käitumine ei ole  mitte ainult õigusvastane, vaid ka pahatahtlik,“ leiab Wooluvabrik OÜ juhatuse liige Vahur Kivistik, et keskkonnaameti otsus  on vastuolus nii haldusõiguse üldpõhimõtete, hea halduse tava kui ka Wooluvabriku ja ameti vahel sõlmitud kompromisskokkuleppega. 

„Alles 4. septembril andsid Rahvusringhäälingus keskkonnaminister Rene Kokk ja kultuuriminister Tõnis Lukas teada, et Eesti suurim hüdroelektrijaam roheenergia tootjana pigem jätkab ning küsimus viiakse kiiresti otsustamiseks valitsusse,“ märkis Kivistik.

„Olukord on meie jaoks täiesti arusaamatu – samal ajal kui valitsus on asumas otsustama Linnamäe hüdroelektrijaamale kalade läbipääsu kohustusest erandi tegemist, mis säilitab täna kehtiva olukorra, on keskkonnaamet koostanud eelnõud, millest esimesega keeldub Wooluvabriku KMH aruannet valitsusele esitamast ja soovib hüdroelektrijaama loamenetluse lõpetada kui perspektiivitu, ning teisega, mis antud vaid mõni tund pärast eilset ministrite kohtumist kajastavat uudist, keeldutakse tegevusluba pikendamast isegi valitsuses toimuva aruteluni.“

Kivistik rääkis, et Wooluvabrik OÜ on seisus, kus ta peab  veeseaduse täitmiseks paisutuse likvideerima, aga paisutuse likvideerimine kahjustab ehitismälestist ja on muinsuskaitseseaduse kohaselt keelatud. „Seega on Keskkonnaamet pannud Wooluvabriku olukorda, kus meil puudub seaduslik tegutsemise võimalus. Keskkonnaamet on võtnud nõuks igal juhul Linnamäe paisjärve paisu avada ja järv likvideerida.“

 „Jõelähtme valla jaoks on hüdroelektrijaam, Jägala jõgi, juga ning Linnamäe paisjärv väärtuslik turismi- ja puhkeala. Jääb vägisi mulje, et keskkonnaamet toimetab piltlikult öeldes kui riik riigis,“ leiab Kivistik.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee