Kommentaar

Ene Pajula | Austagem õpetajat, ütleb mammi, sellest sõltub riigi tulevik (27)

Ene Pajula, ajakirjanik, 6. september 2019, 16:54
Suvelõpu ilm on olnud mõnus. Väikelinnas lõhnab õunte järele, meri on soe ja meeleolu sametine. Mammi tahaks lihtsalt ristikheina peal pikali olla ja olemist nautida. Ja mõelda lõbusatest asjadest. Nagu näiteks – Jaapani teadlased pidid praegu välja töötama saba nende vanainimeste jaoks, kellel on tasakaaluprobleemid. Esialgu on see saba veel üks kobakas, aga loodetavasti nad tuunivad selle elegantsemaks.

Mis tõi mammile meelde selle, kuidas nad pärast põhikooli anatoomiatundi arutasid, et nii kahju, et inimene evolutsiooni käigus sabast ilma jäi. Mõelda vaid, kui selle saaks pungil täis trammis või bussis ümber käsipuu lüüa ja mõlemad käed oleksid pakkide jaoks vabad! Ei kukuks ka nii kergesti, nagu seda tänapäeva ühistranspordis alailma juhtub. Ja kus oleks alles võimalusi moeloojate jaoks! Argipäevased sabad, pidulikud sabad, meeste sabad, naiste sabad, laste sabakesed … Nojah, nüüd mõtleb mammi, et kui vahva oleks, kui tänav oleks saba liputavaid vanainimesi täis! Ta ise kasutaks saba jalgrattaga sõites suuna näitamiseks, sest käsi julgeb ta lenksu küljest lahti lasta järjest vähem. Saba otsa saaks ehk isegi vilkuva tulukese panna. 

Õnnelik september

Aga rõõmsad mõtted kaovad kohe, kui aiaväravast, uksest ja aknast. tungib sisse käre päevapoliitika. Mammi on tükk aega mõtisklenud selle üle, et kevadel lubati Ida-Virumaa luhtasid hooldama võõrtööjõud – 50 veist Saksamaalt. Küll Euroopa Liidust, aga ikkagi renditööjõud ja kui mõelda, et see juhtus just siis, kui siseminister renditööjõu vastu sõna võttis, siis tundub mammile imelik, et mitte ükski tõeliselt eestimeelne isik pole selle vastu välja astunud!

Ei mingeid plakateid Vasknarva kandis, kus võõrtööjõul avalikult tegutseda lasti, ja ammugi mitte Toompeal, kus oleks meeleavalduse õige koht! Aga nad söövad ju ära meie loomade rohu, vägistavad ära meie lehmad ja rikuvad ära nende puhta tõu! Huvitav, mõtles mammi, mis neist veistest nüüd saanud on? On nad juba tagasi läinud või on ennast vaikselt siia elama nihverdanud? Tegelikult on kolmaski võimalus… otse kombinaati. Ja kuigi mammi pole mingi vegan, ei tahaks ta sellist saatust isegi renditööjõule.

Tegelikult peaks septembri algus olema õnnelik aeg, sest siis algab kool ja kõik kohad on elevil lapsi täis. Aga see tekitab paratamatult ka murelikumaid mõtteid.

Mammi käis koolis teadagi umbes sada aastat tagasi, sügaval sovetiajal. Ja ei ole üldse populaarne öelda, et tal on oma koolist ainult head mälestused. Enamasti käib võistlus, kes suudab tolle aja kohta halvemini öelda. Mammil ei ole selleks mingit vajadust. Ei käinud meie õpsid jõululaupäeval kiriku uste taga passimas, ei ajanud nad mingites ideoloogilistes küsimustes juuksekarva lõhki, pigem vastupidi. Nii näiteks suutis kooli juhtkond päästa kõige halvemast kolm põhikooli poissi, kes Kadriorus õhtupimeduses võidu vastu Nikonovi ausammast kusid. Ja tuua arestikambrist välja lõpuklassi noormehed, kes olid sinna sattunud ülemeelikute kokkupõrgete pärast miilitsaga ööl enne lõpukirjandit.

Kui mammi kellegi vastu sügavat austust tunneb, siis on need õpetajad. Head õpetajad on kultuurrahva vundament. Et õpetajaks saada, peab kaua õppima, peab olema loominguline, tark, empaatiline, järjekindel ja kannatlik Nii on ta sügavasti häiritud sellest, et õpetaja amet on muudetud mingiks klienditeeninduseks. Kliendil on teadagi alati õigus, kliendil on õigus isegi siis, kui ta eksib.

Töörahust koolis

Viimasel ajal on ajakirjandusest käinud läbi palju lugusid sellest, kui kergekäeliselt lasevad koolid minna heal õpetajal, kui hõlpsasti saavad teismelised marakratid oma õpetaja läbi kohtu vedada?  Kuidas lapsevanemad õpetajale kohta kätte näitavad? Muidugi peavad õpetajad saama korralikku palka, aga nende töörahu ei ole üldse vähem tähtis. Praeguse seisuga mammi küll ühelgi võimekal noorel inimesel õpetajana tööle minna ei soovitaks.

Asi, mille üle mammi on teistegi vanaemadega mõtteid vahetanud, on laste õigus töötada. Jumala pärast, mammi ei arva, et 8-aastased tuleks 14-tunniste tööpäevadega kuskile õmblusmasina taha sundida. Aga vähehaaval, natuke, nad ju võiksid midagi teha. Mammi käis sõpradega Kärdla kohvikutepäeval ja ühes sealses perekohvikus oli tore 5-aastane tüdruk, kes käis suure korviga ringi ja korjas kokku mustad nõud. Me ei pannud teda algul tähele ja viisime ise oma tassid-taldrikud ära köögi kõrvale, aga seal öeldi meile, et viige kohe laua peale tagasi. Talle nii  meeldib! Väike tüdruk toimetas ringi tähtsalt, keskendunult ja väga ettevaatlikult, ilmselgelt oli ta oma töö üle uhke. Aga leidus neidki, kelle meelest tulnuks lastekaitse kohale kutsuda.

Mammil on päris kahju sellest, et oleme ära kaotanud oma kooliaiatraditsiooni. Kunagi kasvatati seal ju köögivilja, õunu ja marju koolisöökla jaoks. Aga nüüd ei tohi lapsi aeda tööle panna ega sööta lastele kohapeal keedetud moosi. Ei peaks ju nii lolliks ka kätte minema, et laps koos pesuveega välja visata, aga näib, et just seda me olemegi teinud.

Juttu on olnud sellestki, et õpilasi ei tohiks klassi ette vastama kutsuda, sest nad ei pruugi ennast seal hästi tunda, see on ahistav olukord. No tõepoolest, kas kool ei peaks olema koht, kus eluks ette valmistutakse? Kus ka avaliku esinemise oskus võib ju vägagi ära kuluda, näiteks kasvõi kõrgkooli lõputööde kaitsmisel. Ja siis me veel imestame, et kust küll need lumehelbekesed pärit on.   

Ajakirjandus on usinalt vahendanud minister Repsi soovi kaotada põhikooli lõpueksamid. Et lõpueksamite toimumise ajaks on kõik endale juba järgmise astme koolikoha leidnud ja milleks neile see eksamistress? No eks ole, mõtles mammi. Milleks meile siis üldse kooli vaja on, kui see on nii ahistav, nii otsatu stressi ja depressiooni allikas ja õpetajad niikuinii ei tunne oma tööd? Kaotame siis koolid üldse ära ja jätame laste harimise vanemate asjaks. Las igaüks õpetab ise oma maitse kohaselt või otsib koduõpetajad. Mõelda vaid, milline raha vabaneks siis riigieelarvest – saaks kohe ridamisi erakorralisi pensionitõuse korraldada.

Aga kui mammi nüüd sellesse eksamiprobleemi süvenes, siis selgus, et päris nii need asjad ikkagi ei ole. Esiteks on Repsi plaan alles seaduseelnõu, mitte lõplik otsus, ja teiseks tahab Reps ära kaotada nö riiklikud lõpueksamid – kooli enda lõpueksamid jääksid alles. Noh, eks ole seegi diskussiooni koht, aga vähemalt ei arva minister, et õppima üldse ei pea. Sest kes iganes koolis on käinud, see teab, et üks asi on midagi vähemalt kolme peale meelde jätta järgmiseks tunniks, hoopis teine asi on saada endale korralik ülevaade kogu aasta jooksul õpitust. Ja elus läheb vaja pigem just seda laiema pildi loomise oskust.

27 KOMMENTAARI

ä
ätt. 11. september 2019, 08:31
Olen täiega nõus,suvelõpuilm on mõnus ! Mäletan oma koolipõlvest ca 60 aastat tagasi mitmeid õpetajaid suure algustähega ja ka kiuslikke tunniandjaid....
(loe edasi)
a
8. september 2019, 21:08
Aga koristaja ,autojuht ,ma ei tea ,kasvõi pagar -kas need ei ole väärt austust !? Ega õpetajaks vägisi ju ei panda !?
Loe kõiki (27)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee