Foto: TEET MALSROOS
Lauri Vahtre, ajaloolane 6. september 2019 16:54
II pensionisamba vabatahtlikuks muutmise ümber on juba mõnda aega käinud terav sõnasõda. Lisaks argumentidele on vahetatud ka solvanguid või vähemalt selgelt üle vindi keeratud kujundeid, nagu ähvardaks eesti rahvast kas reformi tegemise või tegemata jätmise korral katastroof. Enamasti ei too selline väitlusstiil erilist kasu, vaid üksnes paksu verd, süvendades kummagi leeri juba olemasolevat arvamust. Kuid seekord mitte ainult. Vaidluses vastastikku jagatud emotsionaalsed obadused on toonud esile vastuolu kaugema, maailmavaatelise tagamaa.

II pensionisamba vabatahtlikuks muutmise ümber on juba mõnda aega käinud terav sõnasõda. Lisaks argumentidele on vahetatud ka solvanguid või vähemalt selgelt üle vindi keeratud kujundeid, nagu ähvardaks eesti rahvast kas reformi tegemise või tegemata jätmise korral katastroof. Enamasti ei too selline väitlusstiil erilist kasu, vaid üksnes paksu verd, süvendades kummagi leeri juba olemasolevat arvamust. Kuid seekord mitte ainult. Vaidluses vastastikku jagatud emotsionaalsed obadused on toonud esile vastuolu kaugema, maailmavaatelise tagamaa.

Teadusest kohvipaksuni

Sest asi ei ole üksnes rahanduslikes või majandusteaduslikes kalkulatsioonides. Tõsi, neist ei tohi mööda vaadata, neist tuleb alustada. Idee II samba reformiks sündis tõigast, et fondidesse kogutud raha põles natuke liiga lahtise leegiga ja fondide haldustasud olid liiga kõrged.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad