Kommentaar

Mart Soidro | „Kogu tõde“ juulilepetest (5)

Mart Soidro, literaat, 5. september 2019, 17:42
Kes vanu asju meenutab, sel silm peast välja! Võta või jäta, ma ei ole nõus selle vanasõnaga. Juulilepete järgsed reageeringud vajavad meenutamist!

Džinni lasi pudelist välja kolumnist Hannes Rumm, kes meenutas Äripäeva arvamusloos (01.08.2019) Postimehe tollast juhtkirja: 

„Ükskõik, kelle võit see on, kuid Eesti võit see ei ole. Praegu pole küll veel täpselt teada, mis vahenditega Jeltsin Meri nurka surus, kuid nurka ta suruti. Ehk pandi Lennart Georgevitši ette lauale KGB dokumendid, mille olemasolust ta ise pole rääkinud ning millest avalikkus ei söandanud rääkida. Ikkagi president. Isegi lepinguid lugemata on selge, et Eestilt kooriti seitse nahka“ (27.08.1994).  Et säästa tollase Postimehe toimetust kollektiivsest vastutusest, siis olgu lisatud, et selle juhtkirja lõpus on mustvalgel ka autori nimi – Aivar Jarne. Veerandsada aastat hiljem töötab toonane Postimehe arvamustoimetaja ajalehe (või kuukirja?) Kesknädal reporterina-toimetajana.

„Kuivõrd olid Eesti poliitilised jõud valmis juulilepetega leppima?“ küsis Postimees vägede väljaviimise aastapäeval tollaselt peaministrilt.

„Kui meenutan, milles kõiges tänaseni tähtsatel kohtadel olevad tegelased tollast presidenti Lennart Merit süüdistasid, siis loodan, et vähemalt hakkab neil piinlik. Kogu see protsess meenutas vorstitegemist, kus vorsti süüa tahavad kõik, kuid keegi ei taha osaleda selle tegemises,“ vastas Mart Laar.

Eestis ilmus kuus päevalehte

Kui praegu on meil kaks päevalehte, mis ilmuvad kuus korda nädalas, siis 1994. aasta suvel oli neid koguni kuus. Neist eristus Õhtuleht, kes kurvastas 27. juuli esiküljel hoopis armastatud meelelahutusasutuse sulgemise pärast („Hüvasti, Viru varietee!“). Samas tõdeti sama lehekülje allservas elutargalt: „Ilmselt teadis president Meri juba Jeltsiniga lepingutekste vahetades, et ükskõik, mida poleks ka Venemaaga kompromissi saavutamiseks tehtud, proteste oleks see niikuinii äratanud.“

„Venemaaga sõlmitud lepingud tekitavad pingeid,“ leiti Eesti Sõnumite juhtkirjas. „Nüüd tuleb oodata, kuidas osapooled saavutatut interpreteerivad,“ oli Päevaleht ootusärev.

Kuid need juhtkirjad olid võrsed, nüüd tulevad tõelised õied!

„Üks-null Venemaa kasuks,“ raporteeris Rahva Hääl. 

„Oletame, et Eesti delegatsioon läks Moskvasse kindla kavatsusega anda Venemaa nõudmistele järele. Tundub tõenäoline, sest Lennart Meri väljendas sellist järeleandmissoovi diplomaatidele esinedes juba sel ajal, kui Eesti valitsus hoidis jäika joont. Esialgu on seis üks-null Venemaa kasuks. Edaspidine, kas Venemaa edu suureneb või kehtestatakse hoopis viik, sõltub meie riigikogust,“ põrutas tollal Marek Strandbergile ja Agu Kivimäele kuulunud väljaanne.

Hommikuleht püüdis esialgu küll hoiduda ennatlikest hinnangutest, aga päev hiljem ei pidanud närv enam vastu. „President ja välisminister – geniaalsed diplomaadid ja riigireeturid“ – just niimoodi pealkirjastasid nad oma 28. juuni juhtkirja. Nii et kokkuvõttes ei olnud Postimees sugugi ainus valge vares või õli tulle valaja.

Poliitikud haaravad härjal sarvist

1994. aasta suvel vaakus Mart Laari esimene valitsus juba hinge. Isamaa oli lõhenenud ja liberaalid valitsusest lahkunud. ERSP esimees Tunne Kelam kutsus küll üles kõiki poliitilisi jõude hoiduma kitsalt erakondlikest huvidest, aga kes teda kuulas? Vaid väliskomisjoni esimees Vello Saatpalu leidis, et lepingud on positiivseks nihkeks Eesti-Vene suhetes. Ja Mati Hint (Eesti Vabad Demokraadid) pidas vääraks presidendi materdamist.

Endale omaselt leebe oli ka tollane riigiõiguskomisjoni esimees Mart Nutt, kes leidis, et Eestile polnud neid lepinguid põhimõtteliselt vaja, neid leppeid oli vaja Venemaale.

Kuningriiklasi vabariiklik teema ei huvitanud, aga nad lubasid mitte toetada lepingute ratifitseerimist. Kuigi välisminister Jüri Luik kinnitas, et Moskva lepingud on parimad võimalikest, lükkasid temast targemad mehed selle väite kohe ümber.

Näiteks roheliste esimees Jüri Liim nentis, et tegu on täieliku allaandmisega. „See on 1939 uues kuues.“

Peeter Lorents aga arvas, et välisminister Jüri Luigele tuleb avaldada umbusaldust. „Olen valmis augustis toimuvatel erakorralistel istungitel ise allkirju koguma,“ lubas Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse fraktsiooni esimees.

„President ületas oma volitusi. Kuna aga mõlemad lepingud võtavad Eesti riigile teatud varalisi kohustusi, tuleb need riigikogus ratifitseerida. Ma loodan, et riigikogu kaitseb Eesti riigi ja rahva huve,“ lootis koonderakonna esimees Tiit Vähi. Paraku see lootus ei täitunud. Piinlik meenutadagi, aga lepingud ratifitseeriti 22. detsembril 1995, kui võimule oli tulnud Koonderakonna ja Maarahva Ühendus (KMÜ) ja peaministriks oli saanud seesama Vähi.

Kolumnistid võtsid asja kokku

Peeter Ristsoo: „Moskva leping on vist hädavajalik“ (Eesti Aeg, 02.08.1994).

Andres Herkel: „26. juulil Moskvas sõlmitud lepingutega „kinkis“ Eesti Ameerika Ühendriikidele tema välispoliitilise au ning Venemaale Ühendriikide ulatusliku majandusabi. Mida Eesti vastu sai? Lepinguid vaadates paistab, et mitte midagi“ (Hommikuleht, 01.08.1994).

Hans H. Luik: „Sisepoliitiliselt tantsis Meri Eesti valitsuse peenelt tupikusse. Rahvusvaheline mees teab: sellel, kas riigikogu need lepingud ratifitseerib või mitte, pole jumala (USA) silmis enam tähtsust“ (Eesti Ekspress, 29.07.1994).

Ja lõpetuseks midagi ka gurmaanidele. „President Lennart Meri eelistas ausale alistumisele võltskangelase rolli“ – nii pealkirjastas oma arvamusloo Kalle Muuli. Ja nentis: „Riigikogu on väga raske valiku ees. Kas või ühe leppe läbikukkumine tähendaks sisuliselt umbusaldusavaldust nii valitsusele kui ka kogu maailma vägevate õnnitlustelegramme kollektsioneerivale presidendile“ (Rahva Hääl, 29.07.1994).

5 KOMMENTAARI

ä
ätt. 6. september 2019, 07:47
Muidugi mõned oleks tahtnud,et vene väed polekski lahkunud ! Sellepärast see kiun isamaalisuse tasandil ! Oleksid olnud tänaseni siin ja meil poleks olnud vaja ohu pärast väriseda -kas nii või ?
t
tibu 6. september 2019, 00:02
Mati! kas sinu kommentaaris sõnad /väga vedas/ ei peaks mitte jutumärkides olema??
Loe kõiki (5)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee