Maailm

Kaks kaotust Johnsonile: Brexiti edasilükkamise eelnõu läks parlamendi alamkojas läbi, erakorralisi valimisi ei tule (33)

Toimetas Greete Kõrvits, 5. september 2019, 00:03
Emotsionaalne peaminister kolmapäeval parlamendi ees.Foto: EPA / Scanpix
Kolmapäeva õhtul hääletasid briti parlamendisaadikud eelnõu üle, mis kohustaks peaminister Boris Johnsonit paluma Euroopa Liidult Brexiti tarbeks ajapikendust. Saadikud kiitisid eelnõu heaks, Johnson aga ei tee mingit saladust sellest, et ta ei kavatse absoluutselt mingil juhul minna ELilt midagi manguma. Johnson kutsus seejärel parlamenti üles hääletama erakorraliste valimiste korraldamise osas. See ei läinud läbi.

Eelnõu teemal algas hääletusprotsess Eesti aja järgi kella 19 paiku. Hääletuse esimene voor lõppes tulemusega 329:300 selle poolt, et eelnõuga jätkatakse ning lauale toodi parandusettepanekud, mida oli 29, kuid enamik neist arutelu alla ei jõudnudki. Eelnõu ise läks läbi 327 poolt- ning 299 vastuhäälega. Edasi läheb see parlamendi ülemkotta. Ehkki ülemkojal on eelnõu alamkojas läbimise järel kõigest sümboolne roll, saatis valitsus nende suunal meeldetuletuse valitsust toetada. 

Samal teemal

Eelnõu järgi peab peaminister, juhul kui 19. oktoobriks pole EL ja Suubritannia sõlminud rahuldavat lahkumislepet, paluma pikendust 2020. aasta 31. jaanuarini. 19. oktoobril lõpeb ELi liidrite suurkohtumine, kus Johnson lootis oma nõudmised edukalt läbi suruda. Kriitikute sõnul pole ta aga ELile mingeid plaane esitanud. Igal juhul ei näi lepe olevat Johnsoni esimene prioriteet, tema eesmärk on Suurbritannia igal juhul 31. oktoobril EList välja saada.

Johnson tahtis piinliku palve vältimiseks algatada erakorralised valimised. Otsemaid pärast eelnõu hääletust kutsus ta üles valimistele 15. oktoobril. (Varem mainisid valitsuse esindajad võimaliku kuupäevana 14. oktoobrit.) Arutelu erakorraliste valimiste üle läks kolmapäeva õhtul alamkojas ka kohe käima. Hääletus algas meie aja järgi kl 23 paiku. Erakorraliste valimiste korraldamiseks vajas Johnson kahe kolmandiku ehk 434 saadiku häält, mitte pelgalt häälteenamust. Poolt hääletas 298, vastu 56, mis tähendab, et mitmed saadikud jätsid lihtsalt hääletamata. Erakorralisi valimisi seega ei toimu, vähemalt mitte Johnsoni eelistatud päeval.

Ehkki opositsioon on seda meelt, et valimised peaksid küll toimuma, andis leiboristide juht Jeremy Corbyn juba varem mõista, et nad ei nõustu sellega enne kui Brexiti edasilükkamine ametlikuks saab.

Nii teisipäevasel kui kolmapäevasel hääletusel hülgas peaministri ka mitu erakonnakaaslast: kes hääletas vastu, kes vahetas erakonda. Vastuhääletajad jäävad karistuseks ilma toori partei liikmesusest.

Brexiti saaga lähinädalail kindlasti jätkub, ent aega on kõigeks väga vähe. Johnson sai möödunud nädalal kuningannalt ka loa peatada parlamendi töö 10. septembrist 14. oktoobrini. Kui tema tagamõte selleks oli, nagu kriitikud spekuleerivad, takistada parlamendil Brexiti teemal muudatusi tegemast, siis see ei õnnestunud. Ise eitab Johnson aga tuliselt, et palve kuningannale oli kuidagiviisi Brexitiga seotud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee