Maailm

BREXITI SAAGA: Johnson ähvardab mässumeelsed parteist välja visata, ees terendavad erakorralised valimised (8)

Toimetas Greete Kõrvits, 2. september 2019, 22:40
Peaminister Boris Johnson kinnitas ajakirjanikele, et tema erakorralisi valimisi ei soovi.Foto: EPA / Scanpix
Suurbritannia Brexiti-segadus võttis esmaspäeva õhtul taas tuure üles. Parlamendi alamkoja opositsioon ja osad valitsuspartei saadikud plaanivad hääletada Brexiti ehk Suurbritannia euroliidust lahkumise tähtaja järjekordse edasilükkamise üle. Valitsus aga näeb hääletuses umbusaldusavaldust. Ei ole põhimõtteliselt võimatu, et juba 10. oktoobril, vaid kolm nädalat enne Brexiti praegust tähtaega, võivad riigis toimuda erakorralised valimised.

Brexit pidi mäletatavasti toimuma juba 29. märtsil. Praeguse seisuga on tähtajaks 31. oktoober, millest uus peaminister Boris Johnson nui neljaks ka kinni kavatseb pidada, olgu lahkumiskokkulepe ELiga selleks ajaks saavutatud või mitte.

Samal teemal

Kui Euroopa Liit ja Suurbritannia Brexiti osas kokkuleppele ei jõua, lõpeb 31. oktoobrist euroliidu elanike, sh eestlaste, õigus vabalt Suurbritannias töötada ja elada. Kui riik lahkub EList ilma leppeta, siis tähendab see, et puudub raamistik Suurbritannia ja ELi ettevõtetele, kes vastastikku ärisuhetes on, tollile, reisimisele ning ELi kodanikele, kes Suurbritannias elavad ja töötavad. Lisaks mitmed keerukad siseriiklikud küsimused, mis leppeta Brexitist tekiksid, ennekõike Põhja-Iiri küsimus – füüsiline riigipiir ELi kuuluva Iirimaa ning Ühendkuningriigi osa Põhja-Iirimaa vahel rikuks Suure Reede rahulepingut.

Johnsonit ei häiri leppeta lahkumine samavõrd kui märkimisväärset osa teisi Suurbritannia poliitikuid, ka paljusid tema enda parteikaaslasi tooride erakonnast. Sel teisipäeval plaanivad parlamendi alamkoja leiboristid ning ka mitmed toorid kasutada reeglit SO24 (Standing Order 24), mille kohaselt võivad saadikud nõuda debatti mõnel väga kiireloomulisel ja tähtsal teemal – antud juhul selleks, et arutleda eelnõu üle, mis takistaks Suurbritannia lahkumist leppeta. Kui eelnõu debatid ja hääletuse edukalt läbib, sunnib see peaministrit paluma Euroopa Liidult ajapikendust 2020. aasta 31. jaanuarini. Seda juhul, kui 19. oktoobriks (päev pärast ELi riigijuhtide suurkohtumist) mingit lepet allkirjastatud pole.

Johnson kinnitas esmaspäeval Downing Streetile kogunenud ajakirjanikele, et sellist palvet tema mingil juhul ei esita. Tema usub, et suudab suurkohtumisel ELi käsi väänata ja oma nõudmised läbi suruda.

Eelnõu pooldajatel on aega vaid loetud päevad, kuna Johnsonil õnnestus paluda kuninganna Elizabethilt valitsuse töö peatamist kuuks ajaks. Ehkki Johnson ise eitab, et tema palve kuidagi Brexitiga seotud oleks, leiavad kriitikud, et just nimelt leppeta Brexiti edasilükkamist Johnson takistada püüabki, jättes parlamendile enne oktoobri lõppu aega vaid mõned päevad, et antud teemal arutleda.

BBCle teadaolevalt said mässumeelsed toorid juba hoiatuse, et kes eelnõu poolt hääletab, ei pruugi enam erakonna liikmena jätkata või kaotab võimaluse järgmistel valimistel oma ringkonna esindajaks kandideerida. Hoolimata ähvardusest kinnitavad mõned toorid, et peavad riigi huve isiklikest olulisemateks ning jätkavad eelnõu toetamist.

Kuid põhimõtteliselt võivad ees terendada ka erakorralised valimised. Peaministri pressiesindaja sõnul suhtub valitsus selle nädala Brexiti debatti kui valitsuse umbusaldamisse. Ehk et kui see läbi läheb (Johnsonil on hetkel alamkojas vaid ülinapp ühekohaline enamus), näeb valitsus seda kui umbusaldamist ning võib välja kuulutada erakorralised valimised.

Tegelikult peaksid Suurbritannia järgmised valimised toimuma alles 2022. aastal. Kui valimised toimuvad veel sel aastal, oleks tegemist juba kolmanda valimisprotsessiga kõigest viie aasta jooksul.

Kõige varasem kuupäev, mil erakorralised valimised teoreetiliselt toimuda võiksid, on selle aasta 10. oktoobril. Traditsiooniliselt toimuvad Suurbritannia parlamendivalimised neljapäevasel päeval – mida 10.10 ka on – ning vähemalt 25 päeva pärast eelmise koosseisu laialiminekut. Kui kõik eelnenud sündmused maksimaalsel kiirusel toimuvad, võibki 10. oktoober põhimõtteliselt uute valimiste päevaks osutuda.

Arvestades seda, kuidas opositsioon muudkui häälekalt nõuab uusi valimisi, jääks väga totter mulje, kui nad seda nüüd ei toetaks. Kuid siin on veel üks konks. Nimelt võib valitsus erakorraliste valimiste kuupäeva muuta ilma parlamendilt selleks luba küsima. Siis võib tõesti juhtuda, et valimisteõhinas opositsioon astubki „elevandilõksu“.

Kuid kas peaminister Johnson üldse soovib kiireid erakorralisi valimisi? Mehe enda sõnul mitte. Kategooriliselt mitte. Samas on ta ka selgesõnaliselt ning kategooriliselt vastu parlamendi eelnõule, mille kohaselt tuleks tal minna ELilt lisaaega küsima.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee