Repliik

Küsimus | Kas teine pensionisammas kukub täiesti kokku?  (26)

Arvamustoimetus, 1. september 2019, 19:35
Foto: Julia Vakina
Kas pensionifondid on seoses teise samba reformiga pensionijooksuks valmis, kui rahvas hakkab sambast raha välja võtma? Kui palju võiks lahkujaid olla? Milline on kriitiline piir, kui palju peaks teise sambasse kogujaid alles jääma, et fondid suudaksid ka pärast pensionijooksu edasi tegutseda? Kuidas garanteerite teise sambasse allesjääjatele, et nende osakute väärtus ei langeks fondide vahendite kiirmüügi tulemusel kivina nagu see juhtus masu ajal.

Kristjan Tamla, Swedbank Investeerimisfondide juhatuse esimees: Pensionisüsteemi võimalik muutmine on kindlasti väga suure ja laialdase mõjuga. See omab mõju nii Eesti tänasele majanduskeskkonnale kui ka Eesti inimeste tulevasele elatustasemele pensionieas. Seejuures võib erinevate mõjude ulatus oluliselt varieeruda, sõltuvalt sellest, millisel kujul pensionisüsteemi muudatused täpselt plaanitakse läbi viia. Näiteks, kui kiiresti muudatused planeeritakse rakendada, kas kõik muudatused rakenduvad ühel ajal, kui palju peavad inimesed II sambast raha väljavõtmisel riigile maksu maksma jms.

Sellest tulenevalt loodame, et valitsus koostab põhjaliku analüüsi, mis sisaldab hinnanguid ja vastuseid pensionisüsteemi muutmise võimalike mõjude kohta. Enne suuremate otsuste vastuvõtmist kaalub iga inimene need eelnevalt põhjalikult läbi. Seetõttu on elementaarne, et enne otsuste vastuvõtmist, mis mõjutavad Eesti elu aastakümneid, viib valitsus läbi nende põhjaliku analüüsi. Valijatena peaksime kõik seda poliitikutelt ootama.

Iga fondi (sh pensionifondi) juhtimise juures on olulised eelkõige kaks aspekti: fondi juhtides püütakse klientide vara võimalikult palju kasvatada; fond peab alati olema suuteline tagastama klientidele nende investeeritud raha, kui kliendid seda soovivad.

Kuna pensionisüsteemi võimaliku reformiga seoses on suurenemas risk, et osa kliente soovib juba enne pensioniiga oma vara pensionifondidest välja võtta, siis peavad pensionifondid oma investeeringud ümber profileerima kiiremini realiseeritavateks investeeringuteks. Kahjuks on Eesti majandus ja siinsed investeeringud üldjuhul väga madala likviidsusega. Seetõttu hoiduvad Swedbanki pensionifondid hetkel Eesti madala likviidsusega investeeringute suurendamisest.    

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee